Foto: Teet Malsroos
Eesti
7. jaanuar 2020, 00:01

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tartu keelepajas polnud eestikeelset poliitikat

2. jaanuaril 1932. astus Rahvaleht Tartu ülikooli foneetikalaborisse ja leidis eest suure kapi grammofoniplaatidega. Ajalehemees ristis oma avastuse Tartu keelepajaks ja leidis sealt Benito Mussolini, USA presidendi Woodrow Wilsoni ja tema Läti kunagise ametivenna Janis Čakste, Inglise kuninga George V, tuntud naislenduri Amy Johnsoni ja paljude teiste kuulsuste häälte salvestusi koos Aafrikast jm toodud keelenäidetega.

„Üldse on kõige rohkem ingliskeelseid plaate. Vast on see seletatav asjaoluga, et laboratooriumi juhatas pikemat aega inglane dr. Peters, kes sealt alles hiljuti lahkuma oli sunnitud „naistudengite skandaali“ tõttu,“ märgib Rahvaleht. 

Lektor Willy Ernst Peters oli tõepoolest skandaalidesse mähkunud ja Eesti valitsust halvustanud, kuid tänu temale oli keelepajas isegi plaat Londoni tänavamürast autode metsikute röögatuste ja tumeda kõnekõminaga.

Rahvaleht võtab kokku: „välismaa suurustest on siia kogutud palju plaate, kui meie enda suurtest meestest-naistest pole leida ainustki. Meil on küll nalja-ettekandeid grammofoni jaoks, kuid ei ainsatki tõsist sõna. Võibolla, et poliitilisi kõnesid saab juba eelseisvate valimiste ajaks erakondade kuldsuudelt. Ühe mehe kõnet saab ju mitmel pool ette kanda. Ja mis kõige tähtsam – sarnast kõnet pole vastasrindlastel mõtet oma vahelehüüetega segada. Grammofon sellest ei hooli.“