Foto: Aldo Luud
Eesti
4. jaanuar 2020, 00:07

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Emajõgi neelas üheksa inimest ja auto (3)

Olid tuisused ja külmad ilmad 1931. aasta alul, kui Tartu politseile kurtis Adele Rassu, et tema abikaasa Ferdinand on laupäeva õhtust (3. jaanuarist) saati kadunud. Mees läinud koos tuttavate ja nende lastega kesköö paiku taksoautoga Ranna kõrtsi ja haihtunud jäljetult. Kadunud olid ka teised autosolnud – koos juhiga üheksa inimest.

Politsei käis jäätee viie-kuue kilomeetri kaugusel olnud lokaalini läbi. Seal öeldi, et seltskond käinud nende juures, aga olnud vaid veerand tundi ja kolmveerand ühe paiku 4. jaanuaril hakanud tagasi Tartusse sõitma.

Jääteel ei leitud autost esiti märkigi. Siis pandi tähele, et A. Le Coqi õllevabrik on teinud jõele jäälõikamise koha ja varasem sirge jäätee tegi nüüd järsu nõksu ühe kalda juurest teisele. Jäält puhastati lumi ja tulidki välja autorataste jäljed. Jäälõikajad ütlesid, et üks tõkkelaudadest oli ka öösel maha sõidetud.

Teisipäeval kisti rohekas presentkatusega auto köie abil välja ning leiti neli surnukeha. Viis meest olid kadunud. Ilmselt suutsid nad autoaknad lõhkuda ja pääsesid välja, kuid kaldale ei saanud – kiire vool kiskus nad jää alla. Need surnud leiti alles kevadel pärast jääminekut.

Kohtus käidi kõik astmed läbi, kuni riigikogus leidis ainsana süüdi olevat taksojuhi. Ta oli viiekohalisse autosse võtnud üheksa inimest, olnud hoolimatu kihutaja ning pealekauba leiti ta taskust poolik viinapudel.