Foto: Andres Varustin
Inimesed
31. detsember 2019, 00:01

UUDISSÕNAD, NÄHTUSED JA TEHTUSED 2019 | Suuorgan, Nolani kõrgendikud, Ilvese katmata nahk

Õhtuleht võtab kokku lõppeva aasta. Millised uudissõnad, nähtused ja tehtused ilmestavad aga suurepäraselt viimast 12 kuud?


Ilvese katmata nahk

Vahur Kersna tõde ei loorita ning aastavahetusemelust veel poolpehmed eestlased virgusid hetkega, kui vanameistri taaskordne mammutsaade lõpusirgele jõudis. Ei mingit kahtlust – Evelin Ilves ujus näkki nagu looduslaps kunagi. Maa- ja veelähedust ning tervislikku toitumist soovis Ilves õpetada ka europarlamendis, paraku jäi valimistel roheliste nimekirjas kogutud 3085 häälest selleks väheks.

Ilvese katmata nahka nägi ohtralt ka 2019. aasta viimastel nädalatel. Nimelt jõudsid Silvia Ilves ja Paul Neitsov oma kiire ja kirgliku suhte käigus – mis pani ootamatute kurvidega korduvalt proovile seltskonnaajakirjanike reageerimiskiiruse – poseerida ka mitme ausa ja avameelse fotosessiooni tarbeks.

 Püsti, kohus tuleb!

„Tõe ja õiguse“ esimese osa päevil käidi parema meelelahutuse puudumisel aega veetmas kohtus. Nii kostja, hageja kui ka publikuna. Lõppevassegi aastasse jäävad mitu keskmisest rohkem kõneainet pakkunud kohtuasja. Kui Mary Krossi ja Indrek Tarandi kaasused andsid peamurdmist valve-eetikuile ja isehakanud õiglustaatlejaile, siis Varro Vooglaiu lugu kuulus selgelt huumorivaldkonda.

Võib kahtlustada, et isand Vooglaid itsitas kohtu pool pöördudes nagu Reedet märganud Robinson Crusoe, sest õigusmõistjate kimbatust polnud keeruline ette kujutada. Nimelt kurtis Vooglaid, et ETV naljasaates väideti: Vooglaid on heteromees, kes mõtleb geiseksile kolm korda rohkem kui tavaline homoseksuaal. See olla Vooglaiu kinnitusel sulavale.

Tõe jaluleseadmiseks tulnuks kohtunikul teha kindlaks, tihti mõtleb homovahekorrale tavaline geimees, tihti Varro ning kas saadud väärtused suhestuvad omavahel vahekorras 1 : 3. Ja mis saanuks siis, kui selgunuks, et Vooglaid mõtleb geiseksile 2,8 või 3,2 korda rohkem kui tavaline homo?

Paraku lõpetas Harju maakohus loo täiesti ebaseksikalt, leides, et satiirisaates võibki satiiri harrastada.

 Plagiaat

Kallid koolilapsed! Ärge kasutage eksamitel spikreid ega kirjutage teadustöid maha, sest kunagi, kui te kandideerite riigikokku, võib teie pinginaaber, keemiaõpetaja või lõputöö juhendaja tulla välja paljastusega, mis viib teilt ning teie erakonnalt sajad ja tuhanded hääled. Just niisugune saatus tabas sel kevadtalvel Rainer Vakrat ning löök oli seda valusam, et tuli üsna lähedalt: no kui palju sai olla inimesi, kes teadsid, et üks igav ja vähetähtis bakatöö on suures ulatuses copy/paste?

Plagiaadisüüdistusega pidi tänavu rinda pistma ka politseijuht Elmar Vaher, aga temale jäi diplom alles. Alles jäid ka pagunid, mida kaitstes õpetas Vaher isale ja pojale Helmele asjaajamist õigusriigis – nii nagu õpetab klassijuhataja koerpoistest algklassijütsidele, kuidas hoida särk püksis ja kasutada taskurätti.

IT-minister

Kuna Eestis ei ole varem IT-ministrit olnud, polegi imestada, et pikka aega ei saadud pihta, kes seda ametit pidama peaks. Esimene minister Marti ei jõudnud veel oma uut meiliaadressigi pähe õppida, kui pidi tooli vabastama järgmisele ja minema kohtusse. Teine minister Kert startis selge edumaaga, sest temal oli kohtuvaidlus juba lõpusirgel. Aga ka Kert ei pidanud vastutusrikkal ametipostil kaua vastu – välisreiside ja võõrkeelsete esinemiste osas askeetlikku joont harrastanud ministrile andis viimase hoobi valesti valitud nõunik, kes osutus roppsuuröökuriks.

Kuni EKRE sellele tähtsale kohale järgmist spetsialisti otsis, kihasid suhtlusportaalid naljadest stiilis: lähen ise IT-ministriks, ma olen kaks korda oma kodus wifi ruuteri sisse lülitanud – järelikult valdkonnas juba üht-teist korda saatnud. Irved kadusid, kui kolmandana asus ministrikohta mehitama Kaimar. Muide, iga uue IT-ministriga on järjest vaiksemaks jäänud jutt, et tuleb paljastada e-valimiste vandenõu. Sel saab olla kaks põhjust, teine neist on see, et e-valimised ongi turvalised.

Lutikas ja listeeria

Korraks tundus juba, et aasta lõpus kohalt lahti tehtud põlluminister Mart jääbki meelde vaid lisiteeriaskandaaliga ning korraldusega naelutada seinale tagasi ENSV-aegsete ametivendade portreed. Juba oodati uut ministrit ja heideti nalja, kas too marsib kabinetti, kohe Stalini büst kaenlas. Aga siis plahvatas uudispomm. Nimelt olla minister Mart laenanud sõbralt, kes peab riigikogu esimehe peenikest põlve, umbluu, mis hakkab verist vahtu välja ajama, kui mõne pealtkuulamisaparaadiga samasse ruumi satub. Ja täpselt nii ühel kaduneljapäeva öösel ministri kabinetis läinudki. Mart küll ise lutikat ei näinud, aga mis see muu olla sai kui spioonide mikrofon, mis ausa eesti mehe umbluu sedasi vahule ajas.

Suuorgan forever

„Rumalad inimesed, midagi te ei tea.“

„Emmede aeg on läbi, issid on kodus.“

„President tõuseb püsti ja lahkub saalist. /…/ Seda võib endale lubada üks emotsionaalselt ülesköetud naine.“

„/naisterahva nimi/ on kõik suuorgan olemas, ta saab rääkida.“

„Mina mässasin nõukogude võimu vastu rahulikult.“

„Kui mingil moel süvariigil, meediatööstuskompleksil ja Reformierakonnal õnnestub need valitsuskoalitsiooni kõnelused tuksi keerata, siis need hungveipingide väikesed demonstratsioonid on morsipidu võrreldes sellega, mis meie toetajad tänaval korraldama hakkavad, kui meid ebaausate võtetega kõrvale lükatakse.“

„Mulle meeldib see, et meie parlamendi spiiker ei aja mingisugust roosat löga suust välja avatusest ja sallivusest, vaid räägib eesti rahvast, eesti rahvusest, meie huvidest, normaalsusest.“

Ja nii edasi. Retsidiivne logorröa iseloomustab lõppevat aastat.

OK-märk

Seda anekdooti teate?

Miks hoiab kasina häältesaagi kiuste jõuga riigikokku toodud Ruuben Kaalep õlleklaasi vasakus käes?

Aga selle pärast, et paremaga saaks vajadusel kohe tervituseks aarialikult OK-märki näidata.

Elektritõukeratas

Mootoriga hambahari, eskalaator, telekapult, kohvimasina juhtimise äpp, elektrikeris ja e-pood kuuluvad laisa inimese eilsesse päeva. Lõppevast aastast on laiatarbekaup ja osake inimõigustest elektriline tõukeratas. Liigutamine on nõrkadele – seepärast näebki elektritõuksidel sageli täies elujõus mehi, habe ja kiivri alt välja ulatuvad lokid tuules uljalt lehvimas.

Nolani kõrgendikud

Kindlasti teeks osav režissöör kassahitiks ka Inga Raitari plahvatanud peldiku saaga ja loo, mille keskmes on Erik Orgu nimeline rosinasai. Lõppevat filmiaastat jäävad meenutama aga klassikud: viimaks esilinastunud „Tõde ja õigus“ ning Christopher Nolan, kelle uue linateose võtted andsid sel suvel Lasnamäele nimeks Nolani kõrgendikud.

Tänak

Küll ja veel oli tänavu hommikuid, kui telefon hakkas portaalide pommuudiste käes piiksuma, nagu oleks sõda lahti. Paanikaks polnud siiski põhjust, aga närvikõdi pakkus toimuv ometi paljudele. Nimelt raporteerisid väljaanded, et autojuht istus rooli taha ning läks kitsale ja käänulisele teele kihutama kiirusega, millega seal mingil juhul sõita ei tohiks. Õnneks otsustas Ott Tänak ohtlikud rajad siva selja taha jätta ja finišeeris lõppkokkuvõttes esimesena.