Tuleb korra vana kõrtsi, tuju patandama. Uksehoidja aga teatab, et vabu kohti ei ole. Üks laud on aga see nii täis Iagastatud, et koristamine võtab aega. Vana, muI kama kaks Iihtsalt tahaks nosu täis tõmmata täna. Selgus, et laud oli sõna otseses mõtes täisr o o j a tud. Onklil läks tuju veel rohkem nulli. Kelner siis soovitab talle klahvpillimängija poole pöörduda, et teine igas mõtes elukogenud ja tark mees ehk oskab tuju tõstmiseks midagi soovitada. Lähebki siis muusiu juurde ja teatab otse, et mul on s - tt laua peal. Muusikant: seda lugu nagu ei teagi, aga ümise ette, kohe võtan järgi.:-)
bändimehed kõndisid väga õhukesel jääl selles mõttes,et oli väga suur oht alkohoolikuks saada.Minu pinginaaber mängis juba põhikooli ajal kõrtsis ja hiljem,kusagil 16-17 aastaselt olin ka mina seal tihti kaasas ning asendasin teda .Loomulikult käis alkohol asja juurde.Nüüdseks mängib ta taevases bändis!Tean,et samuti ka pildil olev kidramees !
Lauale toodi viina morsikannuga, bändile maksti piisavalt, nad oleks võinud hommikuni mängida, kuid siis enne ühte pandi tuled põlema ja kelnerid:"Hakkame lõpetama"
Töörahval oli raha restoranis käia,nüüd peab poe taga bocki libistama ja restoranid on ainult suurlinnades või turisti lõksudes,ärmataja sõnul on kõik vastupidi,nõuka ajal polnud üldse restorane,kolhoosis magasid kõik ühe teki all,mis traktoriga peale tõmmati
Külma vett ja kaikaga pähe,kui kõvasti lüüa,piisab elu lõpuni,rohelises tees,brokolis,avokaados jne.,on rohkelt taimekaitse vahendeid,mis sind ennast ka köögiviljaks muudavad,kui piiritusega välja ei loputa,kraavivett võid peale juua
on lugeda kuidas paljude arvates vanasti oli rohi rohelisem ja lumi valgem - mingi nõukanostalgia. Tegelikkuses oli Tartu linnas vaid käputäis restorane, mis restorani nime väärisid. Linn oli üldiselt kole ja räämas ja nurgataguseid õllekaid, kus tolleaegsed elukutselised viinaninad täiskustud pükstega klaasi sõid - oli küll ja veel.
P. S. tantsupõrandaks sobib parkett.
NLiidus oli iga kooli aula, kultuurimaja,klu i jne. kalasaba tammeparketist põrandaga!
Ajakirjanikud võiksid uurida, kuidas on lood tänapäeva klubide tantsupõrandatega!
Nojh, klubid on ju joomiseks! 😆 😆
Restoranid valge laudlinaga laudadega, kelneritega, elava muusikaga jne. surid välja, sest urka/punkri kultuur tuli peale.
Minge vaadake kuidas ööklubi Ljeevjel ees Tartus nüüd kakeldakse ja vähemalt 2 politsei bussi valvab seda urgast kahelt poolt!
See on tänase Eesti peo kultuur!
"Sarnaselt muule Ida-Euroopale ei olnud kommunismi ajal siin mingit teenindussektorit," vaatab Ilves tagasi aega plaanimajanduse all. "Siin polnud restorane. Polnud valikut. See kõik pidi muutuma!"
Maletan, et Tartu linnas sai loo viieka eest. Ilmselt Tallinnas maksis rohkem. Osad just sellega poosetasid, et ronisid lavale lugusid tellima ja juhtus sedagi, et pidu venis paar tundi ametlikust ajast pikemaks. Tipptunnil pidid maksma sissesaamise eest rubla voi poolteist uksehoidjale. Kui onnestus laud ette tellida siis pistist maksma ei pidanud. Lobu oli kovasti ja restoranid olid nadalaloppudel rahvast tais. Muideks peenemates kohtades vois veel naha eurootilist varieteed. Igal ajal on olnud oma lobu.
Muusikust tuttavat omades võis kindel olla, et said restorani kenasti sisse. See oli muidu suht küsitav, eriti nädalalõppudel. Kahjuks läks aga nii mõnigi andekas pillimees restoraninapsutamise nahka. Nende hulka võiks lugeda päris palju. Tuli noor muusikakoolist otse restorani tööle ja nii see läks...
Oo, üks meie kuulus lauljanna oli ka ikka Vanas Toomases röötsakil laua peal, käsi põse all, plekk seelikul...Siis polnud ta veel keegi, aga abielus juba oli!
KOMMENTAARID (28)