Hardo Aasmäe tütar Õie-Mari: „Viimast korda rääkisime isaga surmast paar päeva enne ta saatuslikku kukkumist.“

„Jõuluõhtu ja isadepäev on minu jaoks endiselt kurvad ja rasked päevad aastas,“ tunnistab Õie-Mari Aasmäe, kes kaotas oma isa Hardo Aasmäe viis aastat tagasi,  29.  detsembril, kui tuntud ettevõtja ja poliitik tänini segastel asjaoludel kivitrepil tasakaalu kaotas ja trepišahti surnuks kukkus.

„Vahetult enne jõule on vanaema surma-aastapäev, mu vanaisa suri 31. detsembril ja isa 29. detsembril. Nii et jõulud ja aastalõpp on minu jaoks tõepoolest halb aeg, tavaliselt ootan juba, et see läbi saaks. Isa minekust saab küll juba viis aastat ja ma olen ammu õppinud elama teadmisega, et nüüd istume jõululaupäeval kuuse alla ilma isata. Aga kindlasti ei istu me sinna suures masenduses, meie pere on alati olnud väga rõõmsameelne ja see pole kuhugi kadunud. Pealegi tulevad ka sugulased külla.“

Küünla isa kalmule viib Õie-Mari pigem isadepäeval. „Ega ma väga suur kalmistutel käija pole,“ tunnistab ta. „Seda polnud ka isa. Ta ütles ikka, et see on mõttetu kinnihoidmine. Kuuldes, kuidas mõned tuttavad, kelle ema või isa on just siitilmast läinud, käivad surnuaial iga nädal, olen ikka omaette mõtelnud, et kuulge, laske nad lahti.“