"Jõulud on ikkagi nii traditsioonilised. Olen hästi jäigalt püüdnud kinni hoida nendest jõulutraditsioonidest, nagu oli minu lapsepõlves, et pere on koos. Vanaema tuleb meile ja me sööme kõik koos sedasama toitu, mida traditsiooniliselt jõululaualt leiab - verivorsti, hapukapsast ja ahjukartulit."
Evelini sõnul on perekeskis räägitud, et teeks sellel aastal teisiti, aga lauljanna sõnul peab sellises kiiresti muutuvas maailmas, kus me praegu elame, säilima midagi kindlat. "Minu jaoks on oluline, et midagi oleks püsiv ja kogu aeg samamoodi." Evelin toonitab, et see ei tähenda, et ta hoiaks kümne küünega kinni vanadest asjadest. "Aga see õnnis jõuluõhtu on juba iseenesest iidvana traditsioon ja on ka minu jaoks kui baasturvalisus. Mingi asi, mis on ja jääb. Sellepärast hoiangi seda," sõnab ta.
Kuigi sellel aastal möödub Evelini ja tema abikaasa Johan Randvere jõuluperiood töötähe all mööda Eestimaad kontserte andes, on lauljanna üks kindel reegel see, et 24. detsembril ollakse pere keskel. "Jõuluõhtul oleme me alati kodus. Ka 23. detsembril oli meil palju esinemispakkumisi, aga ütlesime kõik ära."
Mis puudutab aga Evelini lapsepõlve ja seda, kuidas jõuluvanamaagia sai paljastatud, ei oska ta meenutada. "Kindlasti oli sellega mingit draamat, aga ka mu ema ei mäleta, kuidas ma teada sain [et jõuluvana pole päris]," räägib Evelin. Samamoodi ei tea ma seda, kuidas minu suuremad lapsed on selle infoni jõudnud, et jõuluvana ei ole olemas. Igaljuhul keegi avaldanud seda otseselt ei ole. See mäng läheb kuidagi edasi: hommikuti ikkagi teatatakse, mis asi siis täpsemalt sussi sees oli. Muinasjututraditsiooni au sees hoidmine elab minu lastes edasi," lausub Evelin.
"Ütleme nii, et see on selline vaikiv kokkulepe, et keegi ei ütle valjult, et jõuluvana ja päkapikke ei ole olemas. Meil läheb see traditsioon edasi - päkapikud toovad kingituse sussi sisse ja jõuluvana kuuse alla."
Kommentaarid