Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas on: kas juba Aadam kandis habet? (4)

Tõnis Erilaid, 19. detsember 2019, 00:07
Foto: Reuters/Scanpix
Kas habe on mehelikkuse või pattulangemise tunnuseks? Kas juba esimene mees, Aadam, ajas habet? Need küsimused olid vahetult jõulude eel 80 aastat tagasi suureks teemaks ajalehes Tallinna Post.

Piibli ja vanade legendide põhjal teinud Harvardi ülikoolis end doktoriks väidelnud preili kindlaks, et Aadam ei kandnud habet. Mitte sellepärast, et ta ülepäeviti selle maha ajanuks. Ta oli paradiislik olend, selgitab Tallinna Post. Alles pärast pattulangemist hakanud Aadama lõuaotsale siginema esimesed karvad. Ehk teisisõnu: iga langenud ingel, kes kuradiks muutub, hakkab pattulangemise märgiks habet kandma. Hiljem on mõni riigipea otse keelanud habemeajamise, põhjendades, et looduse antut ei pea inimene mitte muutma. Teised valitsejad jälle on nõudnud, et meeste nägudel poleks ainsatki habemekarva – Venemaal oli isegi habememaks.

Eestlasi Tallinna Post ei puuduta. Olgu siis öeldud, et me jaguneme kahte rassitüüpi. Lääne pool on teadlaste hinnangul üldjuhul pikad ja sihvakad inimesed, idas jälle lühikesed ja jässakad. Habemekasv on Eesti meestel pigem keskmine või tugev, mistõttu seda kohusetruult maha aetakse. Vanu eestlasi kujutavatel (fantaasia)piltidel on küll meestel alati habe. Eesti esimese iseseisvusaja ja varasemgi haritlaskond käis enamasti palja lõuaga ringi, aga Jakobson ja paljud teised kandsid habet – mis sai ka Jaan Tõnissoni firmamärgiks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee