Tatjana Mihhailova-Saar Foto: Stanislav Moshkov
Tele
18. detsember 2019, 20:54

Tanja Mihhailova-Saar „Pealtnägijas“: mida arvavad elupõlised põlevkivi kaevandajad kaevanduste sulgemisest (46)

Kohtla-Järvelt pärit laulja Tanja Mihhailova-Saar käis „Pealtnägijaga“ koostöös oma sünnilinnas kaevanduste tulevikku uurimas. Põlevkivi on seal pakkunud tööd ja leiba paljudele mitmeid põlvkondi. Kui riik loobuks selle kaevandamisest, lahkuksid ja jääksid tööta tuhanded inimesed Ida-Virumaalt.

Üks koht, mis kardetavasti löögi alla satub, on Viru Keemiagrupi Ojamaa kaevandus, mis on teine elektritootja.

Tanja ei pelga tunkesid selga tõmmata ega kaevandusse minna. „Tegelikult olen ma põnevil,“ sõnab Tanja.

Kliimaaktivist Kertu Birgit Antoni sõnul on maailmaga võrreldes Eesti süü globaalses kliimakriisis suur, kuid kui vaatame Eesti süsinikuheidet ühe inimese kohta, siis reostame me Antoni sõnul väga oma planeeti ning oleme maailmas 17. kohal ja Euroopas suisa 2. kohal.

Allmaa läbindajana töötav German Lavrov ei varja, et jutt kaevanduste sulgemisest teeb talle haiget. „Eelkõige tuleb mõelda inimeste peale: kuidas nad elama hakkavad, kuidas oma peresid ülal pidama? Kust nad tööd leiavad, millest elavad?“ sõnab teine läbindaja Roman Artjuhhin.

„Öelge mulle palun: on see meie riigile majanduslikult kasulik? Kui kõik see kinni pannakse, mida me siis tegema hakkame? Mäletan väga hästi 90-ndate lõppu ja 2000-ndate algust, kui suleti Ahtme, Tammiku ja Sompa. Kui sissesõidul seisid lagunenud viiekordsed majad. Oleme me tõesti sellise elu ära teeninud?“ küsib Lavrov.

Tegelikult mõistetakse ka põlevkivitööstuses, et samamoodi jätkata ei saa. Erinevus aktivistidest seisneb aga selles, et kui aktivistid tahaksid kaevanduste sulgemist esimesel võimalusel, siis sektoriga seotud inimesed tahaksid pikka ja pehmet üleminekut. EKG ja Eesti Energia on võtnud suuna toota põlevkivi otse ahju viskamise asemel põlevkiviõli, mille kahju on väiksem, aga kasutegur suurem. Kuigi Euroopa Liidu sees pole kõik riigid ühel nõus ülemineku kiiruses, on Eesti võtnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse.

Taastuvenergiast aga ei piisa, et Eestit elektriga varustada, seda enam, et Eesti plaanib ennast Venemaa elektrivõrgust lahti ühendada. Nii võib riik halbade asjaolude kokku sattumisel näha selliseid elektrikatkestusi, mille kõrval hiljutine Lõuna-Eesti elektrikatkestus on köömes. Teisisõnu, jutt on energia julgeolekust.