Legendaarse telemehe Andres Raidi trahvimenetlus läheb kohtus teisele ringile (16)

Kõik sai alguse 4. aprillil, kui Raid jäi kiiruse ületamisega vahele ja kaebas selle eest saadud 60eurose trahvi pärast kohtule. Raidile määratud trahv tühistati üsna üllataval põhjusel, mille peale kaebaja ise ei tulnudki.

Selgus, et aegunud tervisetõendiga seotud etteheite vormistamisel jätsid politseinikud ühe olulise pisiasja kahe silma vahele. Selle rikkumise olid väärteoprotokolli vormistajad kirja pannud dokumendi lisas, millele oli kogemata unustatud võtta telemehe allkiri. Kohtu sõnul on tegemist sedavõrd tõsise apsuga, et väärteotrahv tuleb tühistada ja telemehe vastu alustatud menetlus lõpetada. Raid lahkus kohtust rahulolevana – seekord jäi tema napilt peale.

Asi kaevati edasi riigikohtusse, kus Harju maakohtu otsus pea peale keerati. Riigikohus leidis, et maakohus oli rikkunud väärteomenetluse seadustikku. 

Maakohus saanuks väärteoprotokolli nõuetekohast kätteandmist, kaitsja kvalifikatsiooni kontrollimist ja kiirusmõõturi näidu tutvustamist puudutavate küsimuste lahendamisel tugineda tunnistajate ütlustele. Vaatamata kohtuvälise menetleja taotlusele kohus tunnistajaid üle ei kuulanud. Samas on kohus otsuses tuginenud tunnistaja ülekuulamise protokollis tehtud parandustele ehk avaldanud alusetult kohtuvälises menetluses ülekuulatud tunnistaja ütlusi. 

Samuti ei olnud riigikohus  rahul sellega, kuidas maakohus talitas telemehe esindaja Rein Küttimiga. „Maakohus asus seisukohale, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, kui andis väärteoprotokolli lisa kätte Küttimile, kontrollimata tema vastavust väärteomenetluse seadustiku § 20 lg-s 1 märgitud haridusnõuetele. Kohus leidis, et nendele nõuetele vastavuse kontrollimata jätmisel „jääks menetlusalusele isikule ekslik mulje, et teda esindab nõuetekohane kaitsja, kes aga tegelikult ei suuda kaitseõigust teostada.“ Sellega rikuti maakohtu hinnangul oluliselt menetlusaluse isiku kaitseõigust, mis tõi kaasa väärteootsuse tühistamise ja menetluse lõpetamise kõigis Raidile esitatud etteheidetes. Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu.“

Samuti ei olnud maakohus riigikohtu hinnangul järginud seadusega määratud väärteosasja täies ulatuses arutamise põhimõtet, mis on samuti väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Seega tühistas riigikohtu kriminaalkolleegium Harju maakohtu 6. juuni otsuse ja saatis asja maakohtusse uuele arutamisele.