Tele

Helle-Moonika Helme: kui meil on apteegireformi tagajärjel kas või üks surm, siis kes vastutab? 

Televeeb, 16. detsember 2019 21:00
Helle-Moonika HelmeFoto: Martin Ahven
2014. aastal võttis riigikogu vastu ravimiseaduse muudatuse, millel on põhiliselt kaks nõuet: esiteks peab apteegi omanik olema proviisor ja teiseks ei tohi apteegi omanikuks olla enam ravimite hulgimüüja või haigla. Kuna selle seaduse järgi oleks enamus apteeke Eestis kohe uksed kinni pannud, anti üleminekuperioodiks aega viis aastat. Praegu on riik aga täpselt samas seisus nagu toona. Kui seadus 2020. aasta 1. aprillil jõustub, jäävad paljud Eestimaa kohad ilma ühegi apteegita.

Praegu kuuluvad Eesti apteegid põhiliselt kolmele suurele ravimite hulgimüüjale, kelleks on Magnum, Tamro ja Maximaga seotud Euro apteek, vahendab „Kuuuurija“. Südameapteek ei kuulu küll hulgimüüjale, aga ka mitte proviisorile, nagu uus seadus nõuab. Seega, kui seadus jõustub, lähevad ka need apteegid aprillist kinni.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

18.11.2019
Vaata, millised apteegid on hoiatusstreigi ajal avatud
17.11.2019
HARULDANE PÄEV EESTI POLIITIKAS: kõik võitsid veidi, kuid keegi pole rahul!
16.11.2019
APTEEGIREFORM: suured ketid on isegi lubanud peaaegu 200 apteeki sulgeda
12.11.2019
TERVIS VÕI ÄRI: kelle huve teenivad apteegireformi muudatused?