Helle-Moonika Helme: kui meil on apteegireformi tagajärjel kas või üks surm, siis kes vastutab?

2014. aastal võttis riigikogu vastu ravimiseaduse muudatuse, millel on põhiliselt kaks nõuet: esiteks peab apteegi omanik olema proviisor ja teiseks ei tohi apteegi omanikuks olla enam ravimite hulgimüüja või haigla. Kuna selle seaduse järgi oleks enamus apteeke Eestis kohe uksed kinni pannud, anti üleminekuperioodiks aega viis aastat. Praegu on riik aga täpselt samas seisus nagu toona. Kui seadus 2020. aasta 1. aprillil jõustub, jäävad paljud Eestimaa kohad ilma ühegi apteegita.

Praegu kuuluvad Eesti apteegid põhiliselt kolmele suurele ravimite hulgimüüjale, kelleks on Magnum, Tamro ja Maximaga seotud Euro apteek, vahendab „Kuuuurija“. Südameapteek ei kuulu küll hulgimüüjale, aga ka mitte proviisorile, nagu uus seadus nõuab. Seega, kui seadus jõustub, lähevad ka need apteegid aprillist kinni.

Kuigi riik lootis, et viie aasta pärast on kõik need apteegid proviisorite valduses, on tegelik olukord siiski teine. Miks muidu läheb Ravimiameti teatel kinni 318 apteeki üle Eesti. Muret ei pea tundma ainult Tallinna, Tartu ja Pärnu inimesed.