"Seitsmesed: Duubel" meeskondFoto: Robin Roots
Tele
26. detsember 2019, 08:00

TELEVISIOON 2019 | Lõppeva aasta teleskandaalid ja -sündmused (6)

Lõppev aasta oli telemaastikul eriti kirev. Muidugi tõi palju põnevust aastasse kodumaise telemaastiku ekstsenrilisem saatejuht Katrin Lust, kelle tegemistest aasta jooksul panime kokku lausa eraldi kokkuvõtte. Kuid kirglikku ja kaasahaaravat meelelahutust pakkusid näiteks ka TV3 reality-saade "Rannamaja" ja uuenenud näosaade. Televeeb teeb ülevaate tänavustest teleskandaalidest- ja sündmustest.

Kirik keelas Toomas Kirsil "Salmonite" filmimise

Oktoobris soovis režissöör ja produtsent Toomas Kirss filmida Kaarli kiriku ees linateose "Salmonid. 25 aastat hiljem" matusestseeni. Tallinna Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus otsustas aga Kirsile ära öelda. "Leiti, et kuigi on komöödia, ei oleks koguduse liikmed rõõmsad, et nende pühakoda ja vaimulikke üldiselt näidatakse sellistena, nagu neid episoodis kirjeldatakse," põhjendas Aus tehtud otsust.

Kirsi sõnul ei sobinud Kaarli kogudusele stseeni sisu, kuigi ta soovis filmida hoopis kiriku ees. "Aga võib-olla see ongi Eesti vabariik, kus valgel heteromehel ei lubata kirikusse minna, kuid kõigil teistel – aga palun. Rakveresse oleksime kindlasti saanud," ütles ta.

"Filmida soovitud lõigu kirjelduse põhjal leidsin koguduse õpetajana, et antud episood kujutab kirikut ja õpetust naeruväärsena ning edastab ka valet arusaama kiriku annetustest ja õpetusest. Kindlasti oleks härra Kirss võinud selle lõigu ka avaldada, sest see oleks ilmselt paljudele põhjendanud keeldumist," põhjendas Aus.

"Kodutundes" remonditi produtsent Kristi Loigo tädi kodu

Kanal 2 saade "Kodutunne" tegi korda produtsent Kristi Loigo tädi kodu. Loigo ise selles midagi skandaalset ei näe, kuna heategu kaalub skandaali üle.

""Kodutunne" ei diskrimineeri – me aitame hoolimata soost, rassist või sugulussidemetest. Püha taevas, ega me talle ju midagi luksuslikku ei teinud! Ema on siiani šokis, et sellest pöördumisest pahandus tuli," kommenteeris Loigo Kroonikale.

Suurpuhastus Kanal 2s: "Radar" lõppes, "Roaldi nädal" asendus uue saatega

Maikuus tuli üllatusena Kanal 2 otsus lõpetada telemagasin "Radar", mis äsja uue meeskonnaga tublilt tööle oli hakanud. "Radari" peatoimetaja Kärt Anvelt nentis, et kanal eelistas uurivale ajakirjandusele raha. 

"Radari" meeskond Foto: Viljar Sarekanno

Anvelt kinnitas, et uudis tuli saate meeskonnale täieliku üllatusena. "Väga suure üllatusena just seetõttu, et mitte kellelgi juhtkonnast pole olnud mitte ühtegi negatiivset emotsiooni ega kriitikanoolt "Radari" suhtes. "Radar" on sel hooajal saavutanud ajakirjandusliku auhinna Eeva Esse võidu näol EFTA-l, saade on olnud ka ajakirjandusauhindade nominent, Jekaterina Minkova oli noore ajakirjaniku nominent. Koostöös Postimehega võitsime multimeediaprojekti. Töö on olnud super. Seetõttu on juhtkonna otsus seda üllatavam, aga selline see oli," ütles Anvelt.

Saate ajakirjanik Robert Kõrvits heitis seejärel Postimees Grupile ette nõrka kommunikatsiooni. "Seda kurvem ongi, et see otsus "Radar" kinni panna tuli nii ootamatult. Saan aru ärilistest kaalutlustest, see on kõik arusaadav, aga päris niimoodi asja ei aeta. Kui tulla tagasi kogu organisatsiooni põhitõdede juurde, siis kuidagi teistmoodi on vaja asju lahendada," leidis ta. "See kõik on jätnud nii väljaspoole kui ka majja sisse halva tunde. See on oskamatus oma inimestega suhelda, et see ka välja paistaks kõik klaar."

"Radari" ajakirjaniku Eeva Esse sõnul jäi seetõttu tööst vabastada seitse ajakirjanikku ning tehniline meeskond, ehk kümme inimest. Kanal 2 sõnul sündis selline otsus, kuna kurss sooviti võtta meelelelahutusele. 

Postimees pakkus ajakirjanikele varianti enda ettevõttes tööd jätkata, kuid pakkumise võtsid vastu vaid Piia Osula ning Jekaterina Minkova. Anvelt asus tagasi tööle Eest Päevalehes, Robert Kõrvits Rock FMi hommikuprogrammi saatejuhina, Eeva Esse hakkas Kanal 2s juhtima meelelahutussateid "Kuldvillak" ja "Tõelised kangelased".

Muuhulgas lõppes Kanal 2 eetris ajakirjaniku Roald Johannsoni reportaažide saade "Roaldi nädal", kuid mehe koostöö kanaliga jätkus ning ta hakkas uut saadet tegema pealkirjaga "Roaldi retked", kus ta portreteerib eestlasi, kes välismaale elama kolinud.

Eesti Meedia telekanalite juht Rait Killandi koondati päevapealt

Kaks aastat Eesti Meedia telekanaleid juhtinud Rait Killandi, kes finantskriisis kanaleid päästma asus, koondati ootamatult ja päevapealt. Mees tuli esmaspäeval pärast kahenädalast puhkust tööle ja sai hommikul teate, et rohkem pole vaja tullagi.

Killandi oli koondamisuudisest rabatud. "Igal inimesel on kerge pahameel, kui nende töökoht koondatakse. Nii on. Tõenäosus, et see nii juhtub, oli päris suur. Seda on Eesti Meedias varemgi juhtunud. Mina arvasin, et see suur lahkumiste ja koondamiste laine on läbi, et need keerulised ajad on möödas. Aga nüüd on tõesti… olen nõutu!" nentis ta.

Rait Killandi Foto: Erki Parnaku

Mehe sõnul tuli koondamisteade temale väga ootamatult ning tal oli väga raske töökohalt lahkuda. "Tuli suure üllatusena. Ikka on raske lahkuda, ma valetaks kui ütleksin, et ei ole. Selles mõttes, et nüüd on just saanud meeskond kokku, programm hakanud just ilmet võtma ja tulemused on head. Kulusid on 30% kokku hoitud ja nii edasi. Kõik on hakanud sujuma, aga noh, nii on," ütles ta.

Killandi sõnul peitus otsuse taga see, et ta on telekanalite juhi ametis suurepäraselt hakkama saanud ning seetõttu ei olnud tema teeneid enam vaja. Mehe sõnul ei peitunud otsuse taga see, et Eesti Meedia juhatusele tema ideed või juhtimine ei sobinud. "Ma tegin oma töö ära, kõik on okei ja suurepärases korras. Lihtsalt edasi pole vaja teha seda," sõnas ta.

Eesti Meedia telekanalite programmijuhi ametikohale liikus senine telekanalite peaprodutsent Kaspar Kaljas.

Eesti Meedia asus telesaateid patenteerima

Eesti Meedia asus 2019. aasta alguses erinevate telesaadete kaubamärke omastama. Naljakas oli seejuures aga see, et patent esitati ka kolmandate isikute või kanalite saadetele. 

Näiteks esitas Eesti Meedia 11. jaanuaril patendiametile taotluse Tuuli Roosma ettevõttele kuuluva "Meie aasta" kaubamärgi omastamiseks, samuti prooviti patenteerida Teet Margna ja Kristjan Jõekalda juhitud "Kaks kanget".

Roosma ise patenditaotlusest teadlik ei olnudki. "Mina ei ole sellest midagi kuulnud," kostis ta napisõnaliselt Diktorile. Lisaks "Meie aasta" patendile andis Eesti Meedia 11. jaanuaril sisse veel mitmeid taotlusi. Teised menetluses olnud patenditaotlused puudutavad saateid "Laula mu laulu", "Legendide lahing", "Hensugusta SHOW", "Tantsud tähtedega" ja "Väikesed hiiglased".

Möödunud aasta sügisel esitas Eesti Meedia patendiametile taotluse registreerida enda nimele ka "Kirjandusministeeriumi" kaubamärk - samanimelist saadet tegi aastaid rahvusringhäälingu koosseisu kuuluv ETV. 

Eesti Meedia juhatuse esimehe Andres Kulli sõnul oli patenteerimise taga soov ennetada olukordi, nagu juhtus TV3 eetris olnud Katrin Lusti saatega "Kuuuurija". Teatavasti üritas selle saate nime õigusi endale saada vandeadvokaat Maksim Greinoman. 

Eesti telesarjad "Litsid" ja "Pank" vallutavad maailma

2019. aasta oli kodumaise televisiooni jaoks ka läbimurde aasta, kuna seriaalid "Pank" ja "Litsid" jõudsid tele-ekraanidele ka Eestist väljaspool. 

"Panga" näitamisõigus osteti Ungari rahvusringhäälingu MTVA poolt, kelle sõnul on sari nii temaatikalt kui stiililt põnevaim sari sel aastal. 

"Meie vaatajateni jõuab uus Euroopa draamasari. Kindlasti on palju uut ja huvitavat avastada sarja kaudu – nii uuenduslikul kui ka meelelahutuslikul viisil – 1990. aastate alguses toimunud dramaatilistest muutustest Ida-Euroopas," sõnas rahvusringhäälingu esimees Zoltán Nevelős.

Foto: "Litside" meeskond EFTA galal (Erki Pärnaku)

Sarja produtsent Paul Aguraiuja lisas, et võttes arvesse teadmist, et meil on Ungariga sarnane ajalugu, siis teeb see ta veel rohkem õnnelikumaks, et telesarja „Pank“ on võimalik näha Ungari televisioonis.

"Ma olen kindel, et lugu sellest, kuidas Euroopas sündis uus riik kõigest 25 aastat tagasi, puudutab publikut. Ning ma olen MTVA-le väga tänulik, et nad võtsid selle riski ning näitavad seda sarja enda põhikanalites. See näitab meie kvaliteeti ja seda, et oleme õigel teel," sõnas ta.

Veelgi suuremat edu saatis aga Mart Sanderi seriaali "Litsi", mis äratas huvi nii suurimas venekeelses meediakontsernis kui USA, Hispaania, Inglismaa ja Rootsi levitajates. 

"Olgugi, et selle sarja eelarve oli tavaline tele-eelarve, meil ikkagi õnnestus luua selline tootmiskvaliteet, et see rahuldab ka rahvusvahelist maitset," rõõmustas sarja produtsent Tuuli Roosma. 

"See ei puuduta ainult meie sarja, vaid ma arvan, et Eestis hakkabki minema see sarjade tootmiskvaliteet piisavale kõrgusele, et me oleme mujal maailmas täpselt samasugune võrdväärne partner teiste tootjatega," lisas ta.

Eesti kalleim teleseriaal "Pank" jäi töötajatele kümneid tuhandeid võlgu

"Pank" lõi omas žanris Eestis mitu rekordit, alustades võttepäevade hulgast, lõpetades Eesti mõistes kosmilise 1,6 miljoni eurose eelarvega. "Pealtnägija" avastas aga, et sarja tegijad on võlgu umbes kümnele ettevõttele kaamerameestest-assistentidest kuni montaaži ja helitöötluseni.

Maksmata arveid oli 500 eurost kuni 14 000 euroni, kokku 50 000. Produtsent Paul Aguraiuja, kelle jaoks oli tegu esimese teleprojektiga, kinnitas, et hoolimata võttepäevade lõhkiminekust oleks võlad klaaritud, kui poleks tekkinud tõrkeid sarja müügiga välismaale.

"Iga kord, kui ma nendele kirjutan, ma vabandan – tunnen ääretult piinlikkust, et see asi on nii läinud," lausus Aguraiuja. "Ma ei saa mingitel hetkedel isegi rahulikult istuda, sest ma tean, et on inimesi, kellele mul on võlg üleval."

"Pank"

Projekti poole peal hakkasid ilmnema rahalised probleemid: selgus, et kümneosalist seriaali ehk sisuliselt nelja täispikka mängufilmi ei ole võimalik salvestada kaheksakümne kolme päevaga, nagu algselt rahastajatele lubatud. Lõpuks kulus ligi 100 võttepäeva, millest tekkis ka rahaline miinus.

Seriaali aruandest selgub, et 2017. aasta oktoobris kinnitas produtsent Eesti Filmi Instituudile veelkord, et kulud on visuaalsete nõuete tõttu prognoositust suuremad, aga miinus suudetakse eraraha ja hilisema müügitulu toel katta.

Üheks argumendiks oli, et sarjaga liitub Cannes´i filmifestivalil pärjatud näitleja Kati Outinen, kes tekitab rahvusvahelistes telejaamades tundmatu teleseriaali vastu elavamat huvi. Kõik vead olid Paul Aguraiuja sõnul tehtud eelarvestamise protsessis, mille jaoks ei olnud piisavalt aega.

Kas sarja tegijad said oma võlad tasutud, ei ole senini teada.

Reet Linnal täitus 50 aastat televisioonis

2019. aasta oli Reet Linna jaoks märgiline: ta sai 75. aaastaseks ning tal täitus 50 aastat tele-ekraanil. Muuhulgas võitis ta Eesti filmi- ja teleauhindadel parima naissaatejuhi tiitli.  Linna rääkis Õhtulehele antud intervjuus, et kui ta noore tüdrukuna esimest korda telemajja sattus, ei osanud ta unistadagi sellest, et ühel päeval saatejuhiks saab.

"Alguses läksin assistendiks, tele tausta poole. Ma isegi ei mõelnud selle üle," tunnistas Linna. "Aga kuna mu fantaasia töötas, siis mingil hetkel hakkasin ise saateid välja mõtlema ja tulid ka pakkumised."

"Läbipõlemist on olnud aastate jooksul minul ikka ka. On olnud mõõnaperioode, kus olen tahtnud ära minna – ei ole ideid ja pakkumisi olnud," meenutas Linna segasemaid aegu. 

 Reet Linna Foto: Robin Roots

"Üritan olla positiivse mõtlemisega, vähemalt siis, kui tulen koduuksest välja," sõnas ta. 50 aastat teletööd on Linnale selgeks teinud ka selle tõe, et lahendamata olukordi ei ole. 

Endine ETV peadirektor Hagi Šein nentis, et Eesti oludes sellise verstaposti saavutamine täiesti harukordne nähtus, eriti naissaatejuhtide puhul. "Praeguses eas nii vitaalsena ja tegusana ekraanil olla… Nüüd, kui Mati (Talvik - toim.) läinud on, on Reet vaieldamatult läbi ajaloo kõige vanem saatejuht, aga tema vanus ei paista küll kuidagi välja," rääkis ta "Pealtnägijas".

"Minu arvates ongi kõige tähtsam Reeda juures see, kui heas vormis ta praegu on. Kui särav, töine, kui hea on teda vaadata!" ütles Vahur Kersna. "Ma natukene kardan, et rohkem meie silmad selliseid fenomene ei näe, aga jumal tänatud, et tema oli meil olemas ja sina oled olemas, ja ole kaua!" sõnas ta.

Maailma parimaks seriaaliks nimetatud "Tšernobõlil" on eestlasest operaator

2019. aasta veebruaris kirjutas Õhtuleht Tšernobõli tuumakatastroofist valminud telesarjast, mida filmiportaali imdb.com kasutajad nimetavad ajaloo parimaks telesarjaks. Eestlaste jaoks muudab seriaali oluliseks see, et suures osa võttis seal kaamerapildi üles eestlane Ants Martin Vahur.

Mees tunnistas, et temale tuli sarja selline edu tõelise üllatusena. "Ma vaatasin ka kolm osa ära, sest ma polnud enne valmissarja vaadanud. See oli tõesti muljetavaldav, ise ka vaimustusin," tunnistas Vahur. "Kui seal sees olla, siis vaatad enamjaolt ikkagi tehnilist poolt, kuid seekord jäi vaadates veel võimsam mulje – see muusika, dosimeetrite krõbin, see grimm. Väga sünge tunne oli," nentis ta.

Ants Martin Vahur Foto: Liam Daniel

Juba 11aastaselt filmindusest huvitunud Vahur sai ülisuure eelarvega megasarja juurde viimasel hetkel. Kolm nädalat enne võtteperioodi algust helises tema telefon ja pakuti järgmiseks üheksateistkümneks nädalaks tööd Leedus. Esialgu küll teise kaamera peal, kuid paar nädalat pärast filmimise algust sai Vahuri tiitliks "A camera operator", mis tähendb, et tema hakkas käsitlema kõige olulisemat kaamerat.

Lisaks A kaamerale käsutas Vahur ka steady-cam'i ehk eestikeeli hellitavalt kõhukaameraks kutsutavat agregaati. See näeb välja rakiste külge pandud kaamerana, mis asub operaatori kõhu kõrgusel ja mis inertsi ära kasutades hoiab kaamerapilti võimalikult stabiilsena. Antud riistvärgi kasutamises loevad filmitegijad Vahurit Eesti absoluutseks tipuks.

Näosaade jõudis ekraanile uues kuues ning võitja viis koju 10 000 eurot

Sügishooajal jõudis TV3 eetrisse näosaate värske formaat "Su nägu kõlab varsti tuttavalt". Sel aastal said saatesse kandideerida kõik andekad inimesed, kes oskavad jäljendada või parodeerida tuntud artistide laule. Saatesse kandideeris üle poole tuhande inimese. 

Näosaate uuteks kohtunikeks said Mait Malmsten, Mart Juur ja Tanja Mihhailova-Saar. Igas saates, nagu ikka, lisandus ka külaliskohtunik. Ka saate reeglid olid tänavu teistsugused: iga nädal langes saatest välja üks osaline ning väljalangenud osaliste asemele lisandusid saatesse uued inimesed.

Saates jäi koheselt nii kohtunikele kui televaatajatele silma Eleryn Tiit, ansambli 2 Quick Start taustalaulja, kes nädalast nädalasse saate võite endale napsas. Lisaks Elerynile saidki saates võite vaid kaks teiste osalejat: ansambli Reminders solist Madis Arro ning draamateatri näitleja Karmo Nigula. 

Madis Arro

Finaalis, kus lisaks aule ja kuulsusele oli mängus ka 10 000eurone auhind, pälvisid suurimad ovatsioonid publiku poolt just ülalnimetatud kolm osalist. Superfinaali pääsesid aga Madis, kes jäljendas oma finaalinumbris lausa kahte lauljat – Elaine Paige’i ja Jose Carrerast ning Eleryn, kes kehastus Polina Gagarinaks. Televaatajad hääletasid telefonihääletuse teel võitjaks Madis Arro.

Madis tõdes, et ei osanud võitu oodata, kuigi paljud ütlesid talle, et tegu on võidunumbriga. Madis oleks peaaegu aga saatest välja langenud, kuna kogus ühes saates kaasvõistlejatest vähim punkte. Kohtunikekogu esinaine Tanja aga otsutas, et Madis jätkab saates.

Võidurahast pool kavatseb Madis annetada vähiravifondile Kingitud Elu ja sünnitusmajadele ning ülejäänuga korraldab ta perele vahva reisi. 

TV3-e reality-saade “Rannamaja” pakkus kõledasse sügisesse palju nalja ja skandaale

Tänavune sügishooaeg tõi televisiooni ka kauaigatsetud õige räige, skandaalse ja meelalahutustliku reality-saate "Rannamaja". Saate kontseptsioon oli lihtne – ühte mereäärsesse majja koguti kokku kuus vallalist ja pöörast noort, et nood saaks luua romantilisi suhteid ja leida endale kaaslane. Kui kokkukolinute hulgas sobivat paarilist ei leitud, siis korraldati neile üle nädala vallaliste pidusid, eesmärgiga leida kaaslane pidutsedes.

Rohke alkoholiga vürtsitatud peod saidki selle saatesarja põnevaimateks pärliteks, sest arenema hakkasid suhtekolmurgad, tülid ning kaamerate ees ei häbenetud ka seda va vanainimeste asja teha. 

"Rannamaja"

"Rannamaja" pakkus nii palju põnevat, et kõige selle kokku võtmiseks tuleks kasutada palju tähemärke, kuid üks meeldejäävamatest seikadest oli kindlasti Kristo, Kerli ning Ada suhtekolmnurk. Kristo ja Kerli hakkasid sebima juba esimesel päeval, kuid kui maha peeti esimene vallaliste pidu, armus Kristo kõrvuni hoopis peo külalisse Adasse. 

Kristo ja Ada pidasid peol rituaalset paaritumistantsu, samal ajal, kui Kerli kurvalt ja vihaselt seda kõike pealt vaatas. Kerli ei suutnud uskuda, et Kristo teda niimoodi reeta võis. Asi sai aga ootamatu ning absurdse lõpu, kuna samal õhtul jagasid voodit ning lihalikke mõnusid hoopis jällegi Kristo ja Kerli. 

Noorte armukolmnurk kestis praktiliselt saate lõpuni – kuigi Kristo vandus Adale, et talle meeldib vaid tema ning Kerli teda enam ei huvita, ei tulnud noorte suhtest lõpuks ikkagi midagi välja ning Ada lahkus saatest. Saate lõpuosas tuli välja, et Kristo ja Kerli seksuaalne kontakt ei jäänud vaid ühekordseks, vaid "Rannamajas" astusid nad vahekorda hoopis neljal korral!

"Tõde ja õigus" tõusis Eesti taasiseseisvusaja vaadatuimaks filmiks ning sai Oscarinominatsiooni

Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud mängufilm "Tõde ja õigus" tõusis taasiseseisvunud Eesti ajaloo kõige vaadatuimaks filmiks – seda käis kinos vaatamas üle 200 000 inimese. Kinoketi Forum Cinemas turundusjuht Katre Kärner nentis, et suure osa sellest numbrist moodustasid pensionärid ja inimesed, kes pole üldjuhul kinode tavakülastajad. 

Aasta lõpus tuli "Tõe ja õigusega" veelgi üks rõõmu-uudis: see valiti Oscarite eelnimekirja. "Filmivaldkonnas on tegemist ikkagi väga suure saavutusega. Tuletan meelde, et seal on sadakond valitud filmi üle maailma. See ei ole väike arv, mille hulgast jõuda kümne esimese hulka," sõnas Pimedate ööde filmifestivali juht ja Euroopa filmiakadeemia liige Tiina Lokk.

Lokk tuletas meelde, et "Tõde ja õigus" on kolmas Eesti film, mis on Oscari konkurentsi läbinud: "Mandariinid", mis jõudis viie sekka ja "Vehkleja", mis oli kümne hulgas. Tähelepanuväärseks pidas filminaine seda, et nende mängufilmide keskel on produtsent Ivo Felt. "Tal on ilmselgelt hea nina," naeris Lokk.

Kas "Tõde ja õigus" Oscari nominendiks, või lausa võitjaks saab, selgub 2020. aasta alguses.

Varro Vooglaid versus räpipunt Hekdik

Ühe märtsikuise "Kolmeraudse" ümber plahvatas skandaal, kuna ühte saatesse olid kutsutud nii Varro Vooglaid kui ansambel Hekdik, kelle loomingu sõnades leidub vägagi solvavaid lauseid Varro Vooglaiu ja tema perekonna kohta.

"Kolmeraudses" esinenud naisräpipundi lugudes kõlasid näiteks järgmised laused: 

"Meil on šovinistid ja rassistid, Varrol lapsi seitse. Naine pliidi küljes ketis, tal on Austria kelder."

"Parem negatiivne iive kui Varrol lapsi seitse."

"Meil on vägivaldsed värdjad, ajupeetus – meil on EKRE."

Hekdik Foto: Martin Ahven

Vooglaid kommenteeris juhtunut sotsiaalmeedias, kus kirjutas, et ei kavatse mitte midagi antud intsidendi osas ette võtta. "Väga kõnekas on ka see, et kui minu abikaasast "lauldakse" samas saates, kuhu ma olin külalisena kutsutud, kui ketiga köögipliidi külge aheldatud sünnitusorjast, tehes otseseid viiteid, nagu ma peaksin teda keldris kinni ja vägistaksin teda ning nagu oleks meil selle tõttu liiga palju lapsi, siis ei ole ühelgi liberaalsel arvamusliidril ega ka väljaandel mitte ainsatki kriitilist sõna avalikult öelda – rõhutan: MITTE ÜHT AINSAT KRIITILIST SÕNA! Aga tasub vaid ette kujutada seda pahameeletormist tõusvat ulgumist ja kriiskamist, mida saaksime kuulda, kui konservatiivide poolt lubaks keegi endale liberaalide suunal samasugust käitumist..."

"Pigem on mul inimestest kahju, sest lõppastmes on isikliku väärikuse puudumine inimestele endile kõige suuremaks karistuseks. Küll aga on oluline seda juhtumit esile tõsta ja meeles pidada iga kord, kui liberaalid hakkavad midagi rääkima sellest, et konservatiivid peaksid avalikus arutelus väärikamalt käituma. Räiged topeltstandardid ei ole mulle mitte kuidagi vastuvõetavad – ei minu abikaasat ja perekonda mõnitava TV3, minu suhtes allapoole vööd "nalju" tegeva ERRi ega kellegi teise puhul," kirjutab ta.

Varro Vooglaid Foto: Teet Malsroos

Vooglaid kinnitas, et kui ta oleks "Kolmeraudse" eel teadnud, et samas saates mängitakse muusikat, mis otseselt tema perekonda ründavat sõnumit kannab, oleks ta kanna pealt ukselt ümber pööranud või kasvõi otse-eetrist minema jalutanud. "Absoluutselt kindlasti ja täiesti külma kõhuga. Paraku mulle sellist infot saate eel ei antud, kuigi Mihkel Raud hoiatas loetud hetked enne eetrisse minekut üldsõnaliselt, et saates saab kõlama krõbeda tekstiga muusika, mis võib olla mulle häiriv. Et saate tegijad teadsid väga hästi, millised tekstid saates nende "lauludega" kõlama pannakse, seda tõestab asjaolu, et kõnealusel kollektiivil on YouTube'is välja pandud täpselt kaks "laulu" – need samad, mis saates kõlasid."

Saate produtsent Olavi Paide selgitas, et situatsioon ei olnud tahtlikult tekitatud: Hekdiku esinemine selles saates lepiti kokku juba kuu varem, kuid Vooglaiu osalemine selgus vaid päev enne saadet. Paide vabandas Hekdiku ees, et see poliitilisse kodusõtta kisti. "Kindlasti ei ole antud loo puhul olnud eesmärgiks rünnata ega mõnitada Varro perekonda. Kahju, et antud väärtõlgendus on fookuse loo muudelt aspektidelt ära juhtinud. Rohkem me seda teemat kommenteerida ei sooviks. Oleme asjast omad järeldused teinud ja õppetunnid kätte saanud. Keskenduksime nüüd muusikale," kommenteeris bänd ise Õhtulehele. 

Märtsi lõpus esines Hekdik ka Tallinn Music Weekli. "Kohale on lubanud tulla raudlattidega mehed "abordijäänuseid" peksma; Andrus, kes arvas, et meilt peaks siit-sealt midagi ära murdma; Valdis, kes väitis teadvat, et meiesuguseid litse saab 20 euro eest kohale tellida. Läbi lubas tulla ka "et sa mõrd mädaneks elusalt" Ilmar," kirjutas naisduo Facebookis mõned päevad enne kontserti. Õnneks vägivallaga ähvardajad siiski välja ei ilmunud. 

Telemäng "Mängi ja võida!" pettis vaatajaid

Mängi ja võida Foto: Robin Roots

Suvel jooksis Postimees Grupi telekanalitel võistlusmäng, kus inimesi kutsuti üles saatesse helistama, et võita 30-500 eurot. Selleks pidi mitte just keerukate piltide järgi aru saama, milline piltidest on erinev. Iga kõne maksis 1,50 eurot, seda ka siis, kui eetrisse ei pääse. Interaktiivset telemängu "Mängi ja võida!" kuvati Kanal 2, Kanal 11 ja Kanal 12 eetris.

Õhtulehe poole pöördus mitu inimest, kes arvas, et tegu on pettusega - inimesed helistasid saatesse, liinile ei pääsenud ja said hiljem röögatud telefoniarved. Selgus, et isegi kui eetrisse ei pääse, tuli kõne eest maksta. 

24. juuli saade tõi kaasa tõelise skandaali, kui keset arvamismängu vahetatati ära ümbrik, mille sees oli õige vastus. Kanal 2 peaprodutsent Kaspar Kaljas tunnistas, et olukord oli tõesti kahetsusväärne, ent saade sohki ei teinud. Vastuselehele oli vastusesõna "papaia" lihtsalt valesti kirjutatud. Siis paljastas Kaljas ka, et 2. augustist võetakse saade eetrist maha. Nii läkski.

Keili Sükijainen sai TV3 saate peatoimetajaks, kuid vallandati kolleegide solvamise ja staaritsemise pärast

Juunis teatas telenägu Keili Sükijainen, et lahkub "Seitsmestest uudistest". "Ma olen juba väga kaua mõelnud televisioonist äraminekule ja tundsin, et praegu on õige hetk. Tahan näha, mis elul mulle veel pakkuda on. See on väga julge ja mõnes mõttes ka hirmutav otsus, aga mulle meeldib võtta riske," rääkis Keili Õhtulehele. 

"Esimest korda mõtlesin uudistereporteri ametist äraminekule kolm aastat tagasi. Tundsin, et mul on nüüd selge, kuidas see käib ja tahan midagi muud teha. Siis tegi toonane programmijuht Urmas Eero Liiv mulle pakkumise hakata "Seitsmeste" saatejuhiks," rääkis naine. "Kogemus on näidanud, et tele on just see, mida ma tahan teha, kuid tunnen, et igapäevased uudised pole formaat, mida ma praegu teha tahaksin."

Kuu aega hiljem kirjutas Õhtuleht, et TV3 haub väidetavalt plaani tuua ekraanile oma päevakajaline õhtusaade, mis oleks justkui ETV versioon "Ringvaatest", saatejuhtideks Vikerraadiost lahkunud Taavi Libe ja Keili. TV3 programmijuht Raimo Kummer eitas, et neil oleks plaanis uus saade ja et Keili eetrisse naaseb. Septembris oli aga selge, et TV3 toob uudistesaate järel eetrisse uue päevakajalise meelelahutussaate "Seitsmesed: Duubel", mida - üllatus-üllatus - hakkavad juhtima Libe ja Sükijainen (Keili ka peatoimetajana ametis - toim.), lisaks neile Kadri Pikhof ja Jürgen Pärnsalu. 

"Seitsmesed: Duubel" meeskond Foto: Robin Roots

Esimene saade läks eetrisse 16. septembril. Novembris laekus Õhtulehele aga vihje, et Keili on saate eesotsast kinga saanud. Keili viimane tööpäev oli 13. novembril ja Õhtulehele teadaolevalt ei klappinud Keili ülejäänud meeskonnaga sedavõrd, et kolleegid olevat Keili vastu isegi allkirju kogunud. 

TV3 juht Priit Leito kinnitas, et Keili tõesti lõpetab töösuhte "Seitsmesed: Duubliga", kuid vaid seetõttu, et tema leping oli tähtajaline ja selle eesmärgiks oligi saade käima tõmmata. Kroonikale rääkisid Keili endised kolleegid aga, et eetris teineteisele pingutatult naeratanud Keili ja Taavi olid kaamerate taga aga lausa nagu kass ja koer, kes teineteist töö käigus verbaalselt tuuseldasid. "Tundus, et peatoimetaja staatus pani ta staaritsema ja muutis teiste suhtes üleolevaks." Lisaks olla Keili oma kolleege pisarateni solvanud. Keili ise lükkas need väited muidugi ümber.

"Lugesin ka Kroonika lugu ja väidet, et oleme Keiliga nagu kass ja koer, aga tegelikult oleme mina, Priit Leito ja Mart Mardisalu juba seda teemat kommenteerinud ja midagi lisada ei ole. See, mida mingid anonüümsed allikad ütlevad, ajab lihtsalt naerma," ütles Taavi Libe Õhtulehele. 

Margna ja Jõekalda kolisid oma saadetega TV3 ekraanile

Möödunud aasta lõpus viskas Kanal 2 Teet Margna produktsioonifirma toodetud saated oma eetrist välja. Seejärel hakati sahistama, et Teet Margna ja Kristjan Jõekalda võivad kolida TV3 ridadesse. Keegi midagi ei kinnitanud, kuid tänavu jaanuaris sai lõpuks selgeks, et nii see just on. 

Margna ja Jõekalda Foto: Teet Malsroos

Mehed rääkisid Kroonikale, et nad ei ole Kanal 2 juhtkonna peale solvunud, kuigi nad olid pikalt Kanal 2 lojaalsed partnerid. Kristjani sõnul oli jutt Kanal 2-s tõesti lühike. "Aitäh, tore oli, aga otsa sai – good bye! Et võtke oma mantel garderoobist ja rohkem ärge tulge. Samas, see ei tekitanudki solvumist, pigem mingi teistmoodi kummalise tunde."

"Mina kogu aeg mõtlesin, et nüüd on läbi, kõik. Aga mis see minu mõtlemine aitab, mul olid kodus suured probleemid sellega, et abikaasa vaatas mulle otsa ja küsis, mis nüüd edasi?" rääkis Kristjan Jõekalda "Seitsmestele uudistele". 

Nüüd jooksevad TV3 ekraanil kõik saated, mida teletandem enne Kanal 2-s tegi: "Rooside sõda", kahe kange seiklused ja ka Teedu ja Kristjani reedeõhtune vestlussaade, mis nüüd kannab nime "Kaks kanget live". 

Tallinna Televisioon koondas töötajaid ja pandi lõpuks üldse kinni

18. juunil kirjutas Õhtuleht, et Tallinna TV on koondanud kolm inimest, järgmisel päeval sai koondamisteate veel viis. "Oleme otsinud kohti, kuskohast võimalik raha kokku hoida. Oleme teinud kärpeid programmis ja paratamatult jõudnud selle hetkeni, kus vaatame üle, kas ühte või teist tööülesannet oleks võimalik efektiivsemalt teha, et kuskilt kokku hoida," selgitas Tallinna TV juht Taavi Pukk majasiseseid koondamisi. 

Teiste seas sai koondamisteate diktor Katrin Toome. "Eks seda, mis juhtus, teavad kõige paremini ülemused ise. Mina ei ole ainus, kes koondati. Koondamislaine algas teisipäeval – siis koondati neli inimest ja täna koos minuga ka neli. Ilmselt see laine jätkub. Ülemused ütlevad põhjenduseks, et nad ei tea, mis Tallinna Televisioonist saab," rääkis Toome Õhtulehele ja lisas, et juba kuu varem oli koosolek, kus öeldi, et olukord on halb. "Siis öeldi ka, et kui läheb hästi, veame septembrini välja, aga kui hästi ei lähe, tulevad juulist muudatused. Järelikult ei lähe hästi, sest juuli on kohe käes. Muidugi on see linnavalitsuse otsus, TTV juhatus neid otsuseid ei tee."

Augustis hakati sahistama, et uuest aastast suletakse kanal sootuks. TTV nõukogu liige Aivar Riisalu kinnitas, et kanalit ei suleta ja vihjas hoopis mõne teise meediakontserniga ühinemisele. Taavi Pukk ütles, et TTV töö lõpetamisest pole räägitud. Septembris selgus aga, et kanal pannakse kinni ja 1. oktoobrist enam saateid ei edastatud.

Teleekspert ja teleõppejõud Jüri Pihel nentis, et Tallinna Televisiooni sulgemine ei tule talle üldsegi mitte üllatusena. "Miks Tallinna TV üldse tehti? Seetõttu, et linnavalitsusel oli võimalik ajada käsi linnarahva rahakotti, sest TTV-d tehti ju sada protsenti maksumaksja rahaga ja seda kasutati omatahtsi ära. See kanal tehti kaheksa aastat tagasi linnas valitseva erakonna propaganda ja sõnumite levitamiseks. See märk jäi talle ka lõpuni külge. See on ka põhjus, miks mitte kunagi seda kanalit pikemalt ja tõsiselt vaatama ei hakanud."

Anna-Maria Veidemann-Makko riputas TV3 mikri varna ja läks Kroonikasse

Aprillis teatas pikaaegne telereporter Anna-Maria Veidemann-Makko, et jätab televisiooni ja suundub kirjutavasse meediasse, täpsemalt Kroonika ridadesse. "Pean tunnistama, et valasin õhtuti enne magamaminekut korralikult pisaraid, sest see on tõesti suur otsus. Ma armastan teletööd väga," ütles naine Õhtulehele.

Mõte töökohta vahetada on tema peas olnud juba mõnda aega. "Kui Kroonikalt tuli juba kolmas pakkumine, sedapuhku Ingrid Veidenbergilt, olin seekord valmis selle ka vastu võtma. Kindlasti polnud otsus kerge, aga nüüdseks on see minus kuu aega settinud, ning ka lähedased ja kolleegid on sellest teadlikud," rääkis naine. Naine tunnistas, et valas õhtuti enne magamajäämist ohtralt pisaraid, sest ta tõesti armastab teletööd. "Olin ju pea 11 aastat TV3 ja 2Seitsmeste uudistega" abielus ja iga lahutus on raske, just emotsionaalselt."

Naine tunnistas, et üks peamisi põhjuseid, miks ta töökohta vahetada otsustas on pere. "Teletöö on selline, et sa kas teed seda 100-protsendilise pühendumusega või hakkavad kvaliteedis traagelniidid paistma. Mina tegin oma tööd suure kirega ja kogu südamest, kuid paraku pere arvelt. Sageli 10-12tunniseks veninud tööpäevad tõid mind tihti koju nii hilja õhtul, et mu mees ja poeg on mind viimastel aastatel näinud vähem, kui kolleegid. See ei ole ju normaalne."

"Kuldvillak" sai uue saatejuhi, sedapuhku naise

EFTA 2019 gala Tags: Eeva Esse Foto: Erki Pärnaku

Möödunud aasta lõpul hakati rääkima, et Teet Margna juhitud "Kuldvillak" kaob eetrist samamoodi, nagu muud Margna toodetud saated. "Kuldvillaku" eetrist kadumist põhjendas Kanal 2 Kroonikale antud kommentaaris vajadusega teha ruumi uutele saadetele ning rahustati, et saade ei kao eetrist lõplikult. Õhtuleht rääkis toona ka tuntud mälumänguritega, kellel tegi selline asi meele äärmiselt mõruks. 

Tänavu augustis tuli aga siiski rõõmu-uudis, et saade jätkab, kuid sedapuhku uue saatejuhiga. Sügisest hakkas seda juhtima Eeva Esse. "See on sedavõrd ikooniline saade, ka rahvusvaheliselt. On äärmiselt suur au sellist saateformaati juhtida. See oli väga tore ja üllatuslik pakkumine," rääkis Esse Õhtulehele. 

Otsus liituda "Kuldvillaku" meeskonnaga ei vajanud pikemat kaalutlemist. "Peale seda, kui mulle endale kohale jõudis, mis pakkumine tehti, ütlesin jah-sõna üsna ruttu," kinnitab Esse, kellele pakuti selle saate juhtimist mõnd aega tagasi.

"Eesti laul": liiga vara avaldatud lood ja pahane vaheklippide autor

Sel aastal peeti "Eesti laulu" esmakordselt uue peaprodutsendi Tomi Rahula taktikepi all. Nii nagu saadet ennast, oodatakse alati põnevusega ka "Eesti laulu" finaali vaheklippe, mis tänavu veebruaris olid Kosmosemuttide-teemalised. Vaheklippide idee autor oli René Vilbre, põhiautoriks aga koomiksi autor Alar Pikkorainen, kellega koos Vilbre stsenaariumid kirjutas. 

Televaatajate tagasiside oli üsnagi negatiivne. Vaatajad ütlesid, et klippide mõte jäi tabamatuks ning naerma ükski neist küll ei ajanud. Koomiksi autor Alar Pikkorainen tunnistas, et ka tema – nagu paljud televaatajad – ei olnud eetrisse jõudnud klippidega rahul. Aga ta pole tihti ka enda ainuloominguga rahul.

"Ega ma nende klippide üle liiga uhke ole. Paljugi oleks võinud olla paremini. Häiris see, et kui leppisime tegijatega ja korraldajatega kokku, et tekstid ja kaadrid käivad minu käest läbi, siis viimased muudatused tehti ikka jooksvalt. Ja ise ka süüdi, et end mõne klipi töössevõtmisega pehmeks rääkida lasin, pärast lihtsalt keerati neile ikka vinti peale," ütles Pikkorainen Õhtulehele. Mehe sõnul oli mõnda talle näidatud klippi enne eetrisseminekut muudetud, tema aga muudatustest teadlik ei olnud. 

Peale arusaamatu sisu heideti tänavustele vaheklippidele ette liialt labast ja seksuaalset sisu: vähemalt kahes klipis oli konkreetseid viiteid seksuaalsele tegevusele. 

"Kuna animeerimine on väga töömahukas etapp, siis pärast storyboard'i kinnitamist autori poolt on väga raske midagi muuta. Alaril oli autorina väga suur sõnaõigus. Lõppkokkuvõttes olid tema joonistatud koomiksid kõikide lugude aluseks ja tema kinnitatud. Meie suurt ei lisanud," kinnitas aga Vilbre Õhtulehele. 

Teine skandaal puhkes detsembrikuus, kui selgus, et kolm poolfinalisti on rikkunud lauluvõistluse reglementi. Reglemendis on kirjas, et lugude sõnad ja muusika ei tohi olla avaldatud enne 1. detsembrit. 30. novembril avalikustas ETV oma erisaates võistluslood, kuid sama päeva hommikul olid kolme artisti: Stefani, Shiral ja Mariliis Jõgeval lood internetis ja muusikakeskkondades juba avalikud. 

"Neli lugu ilmusid enne laupäeva õhtut ja nagu lähemal uurimisel selgus, on nende avalikustamise taga rahvusvahelised levitajad, kelle süsteemides oli avalikustamiseks märgitud vale aeg," võttis Tomi Rahula juhtunu kokku. Meeslisas, et eelmisel aastal ei olnud avalikustamise osas probleeme ning seetõttu ei osatud ka sellist olukorda ette näha. "Hea õppetund ning teame, kuidas seda järgmisel korral vältida. Neid selle eest karistada konkursilt eemaldamisega ei pea me põhjendatuks. Oleme kõikide osapooltega rääkinud ning määrame lugude varem avaldamise eest rahalise trahvi," rääkis Rahula.

Ilmakuulus režissöör Christopher Nolan filmis Tallinnas oma uut linateost

Filmistuudio Warner Bros ja kodumaine Allfilm lõid sel aastal käed, filmimaks Tallinnas režissöör Christopher Nolani uut filmi "Tenet". Nolan sai loa filmida mitmes kohas Tallinnas, seal hulgas Linnahallis ja Laagna teel. Suur poleemika käis selle ümber, et filmimeeskond soovis Laagna teed teatud ajaks võteteks sulgeda, kuid Tallinna linnavalitsus lõi esialgu sel teemal takka üles. 

Lõpuks muidugi võtted Laagna teel toimusid ja liiklus seal mitmeteks päevadeks suleti. Samuti võeti mitmeid kaadreid üles Pärnu maanteel, kus liiklus samamoodi osaliselt kinni pandi. Allfilm otsis Eestis ka taustanäitlejaid, keda oli kokku tuhandeid - näitlejahakatised veetsid võtetel pikki päevi ja said selle eest ka raha. 

Maarjamaad väisasid ka Nolani filmi suured staarid - Robert Pattinson ja John David Washington. Valitsus eraldas filmivõteteks suurejoonelised viis miljonit eurot. 

 Robert Pattinson Foto: Robin Roots

Õhtuleht rääkis ka filmi massistseenides osalejatega, kes rääkisid, et võtetel saab hästi süüa, päevad on pikad ja telefoni näppida, rääkimata sellega salapiltide tegemisest, ei tohi. "Nolan käib kogu aeg võtteplatsil ringi, on pidevalt kaamera juures, juhendab ja kontrollib kõike. Ta on väga protsessis sees ja ei jää tiimist ega kaamerast grammigi maha," kirjeldas üks. 

Eesti taustanäitlejaid olla väga kiidetud. "Võttemeeskond räägib, et kui USAs ja Inglismaal oleks inimesed juba lõunal cappuccino’t nõudnud ja ähvardanud meeskonna kohtusse kaevata, siis eestlased istuvad rahulikult ja ootavad, millal tualetti ja juua saab."

Käisid ka kõlakad, et Nolanil oli plaan võtete jaoks tankiga läbi trammi sõita. "Mahakantud tramm on olemas ja hind, millega seda on võimalik saada, on igati mõistlik," sõnas transpordiameti esindaja Ivo Parbus. "Kuna tegemist on praktiliselt vanametalli hinnaga." Arvutuste kohaselt võinuks Nolan trammi saada umbes 3000 euroga. Siiski ei ole teada, et Nolan kuskil trammi kasutanud oleks, veel vähem sellest tankiga läbi sõitnud. 

Vastutasuks segaduste eest liikluses korraldas Nolani meeskond tallinlastele ka mitu kultuurisündmust, näiteks korraldati lauluväljakul "Filmimuusika suurkontsert".

Võttemeeskond sattus ka pisukesse skandaali - meedias ilmusid pildid sellest, kuidas Nolani võttemeeskond käis Laagna tee Alexela tankla taga urineerimas, mis ajas lasnamäelased marru. "See on tõeliselt piinlik ja ma vabandan mõne üksiku meeskonnaliikme tegude eest, samas kui meil on 850 meeskonnaliiget, kes igapäevaselt töötavad selle filmi kallal ja käituvad vastutustundlikult," vabandas Funfair Films Limited esindaja Thomas Hayslip oma kirjas Tallinna linnavalitsusele. Ala pesti survepesuriga puhtaks ning võtteplatsi ümbrusesse paigaldati lisavälikemmerguid. 

Detsembris ilmus "Teneti" IMDB lehele ka esimene Eesti näitleja nimi, milleks on Ingrid Margus.Lugu jätkub pärast reklaami. Marguse rolliks filmis on märgitud usher, mis tähendab uksehoidjat või kohanäitajat. "Tenet" jõuab kinodesse 2020. aasta 17. juulil.