Marek Sadam: „Asjad kaovad, aga kogetud hetked jäävad.“ (3)

 Laulja sõnad „kui keegi sinu kõrvalt kaob, ei saa tekkida juurde enam ühtegi lugu, mida ise meenutada või teistega jagada“ suunavad väärtustama aega oma kallitega. „Tuleb kinkida endale ja lähedastele koos olemise aega, sest hetked on õrnad. Miski, mis tundub nii loomulik, võib kaduda sekundiga.“

Kingitus tuleks südamega läbi mõelda.

„Kui oled arutult ringi tuisanud, otsides põhimõtteliselt prahti, unustades kingisaaja, kaotab kingisadu igasuguse mõtte. Pealegi kalli kingiga armastust või sõprust ei saa. Võid saavutada hetkelise efekti, aga millestki kestvast ja ausast võid sellisel juhul unistama jäädagi. Mitte ükski kingutus pole mõttekas, kui kinkija või selle saajad pole teineteise vastu siirad. Seepärast võta endale aega märgata neid, kes tegelikult sinu kingitud aja ära on teeninud. Ja kui oled nad taas avastanud või leidnud, jaga nendega elamusi, maitseid, häid lugusid.“

Laulja ei arva, et tarvilike või lähedast väärtustavate asjade kinkimine täiesti kaduma peaks, kui soov ja saaja õiged, aga massiline laadahullus teeb halba nii endale kui ümbritsevatele.

„Kõige parem kingitus on muidugi parem sina. Sellega teed enda ja teiste ellu suurima kingituse. Kingitus on seegi, kui koputad uksele, mille taga elab keegi, kellele kunagi häid pühi ei soovita. Isegi kui vastu vaatab tõre pilk, oled head soovides liigutanud mägesid.“