Foto: HEIKO KRUUSI
Eesti
16. detsember 2019, 00:04

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas raadio isegi Kuressaarde välja kostis

„Tallinna raadio ringhäälingu suurem proovimine oli neljapäeva (16. detsembri 1926.) õhtul, mil edasi anti grammofonihelisid. Tallinnas ja ümbruskonnas olla edasiantavad muusikapalad lampaparaatidega nii tugevasti kuulda, et võimata on seda heli telefoni või valjulträäkijasse lasta.

Ilma antennita olla palju paremini kuulda. Stuudiosse on mikrofoon, väikene marmorplokk, sisse seatud. See on sisseseade kõige tundelikum osa, sest mikrofoonist ripub ära häälte puhtus ja tugevus...Igasugused aparaadid ja traadid on küll suure rutuga üles pandud, kuid see ringhäälingu tegevust ei sega. Peale kolmekordset kõvendust läheb heli traadi kaudu Kopli saatejaama,“ kirjutab Rahvaleht laupäeval, 18. detsembril, kui kell 7 õhtul Tallinna raadio ametlikult avati.

„Tallinna ringhäälingu laine pikkuseks on 440 meetrit.  Avamisel kõneles haridusminister (Jaan) Lattik. Kontsert trio eeskavas oli kuus muusikapala,“ märgib Rahvaleht.

Paar päeva pärast avamist võib Rahvaleht nentida, et ringhääling töötab rahuloldavalt: „Tallinnas olla esimesed kõned võrdlemisi halvasti kuulda, kuid hiljem paranes asi. Eriti selget kõlas orkestri poolt ettekantud „Rigoletto“ potpourrii. Haruldaselt selge oli kõnede ja muusikapalade vastuvõtt lihtsa detektoraparaadiga.“

Telefonitsi teatati, et Tallinna raadio on kuuldav Tartus, Pärnus, Viljandis ja isegi Kuressaares ning Osmussaarel.