Marko ReikopFoto: Robin Roots
Inimesed
15. detsember 2019, 12:24

Kõik Euroopa riigid läbi käinud Reikop ja Jüriado: see pole olnud eesmärk omaette (12)

Saates „Hommik Anuga“ olid seekord külas reisisellid Toomas Jüriado ja Marko Reikop, kel on üks tore ühine joon – mõlemad mehed on läbi käinud kõik Euroopa riigid. „Kui Marko eelmisel aastal rääkis, et ta on [Euroopa riikides käimisega] lõpetanud, mõtlesin, et pagan, ma pean ka sellest rääkima, et mul on puudu ainult üks riik,“ muigas Jüriado, kes sel aastal sai ka viimases – Kosovos – käidud.

Kas meeste jaoks on Euroopa kõigi riikide külastamine olnud eesmärk omaette? „Minul ei ole olnud. Ühel hetkel vaatasin, kuhu minna, ja avastasin, et on vähe Euroopa riike, kus ma pole käinud ja mõtlesin, et nüüd on imelik neid mitte läbi käia,“ ütles Marko ja lisas, et siis tekkis tal eesmärk. „Minul tekkis see mõte üsna ammu, aga ninast veri väljas eesmärk pole see olnud,“ rääkis Toomas.

Reikopi sõnul on Euroopas reisimine väga lihtne ja mujale on kallis minna. „Euroopas saad sa laias laastus ikka kokku hoida. Ma töötan Eesti Televisioonis ja mul pole palju raha ehk ma pean ikka oma raha lugema. Euroopasse on hea sõita, kui sul on kannatlikkus, saad selle ka auto või bussiga läbi sõita,“ rääkis Reikop. Toomas lisas, et tema ei ole üldse Euroopast välja tikkunud. „Ainult minu esimene reis oli nõukogude ajal Ameerikasse.“ Toomas tegi oma esimese välisreisi 41aastaselt. „Mu tütrepoeg saab kaks, tema on juba viies riigis käinud,“ ütles Toomas.

Marko esimene reis oli kaheksakümnendate lõpus Poola, kui ta õppis Tallinna ülikoolis ja saadeti Poola praktikale. „Olin kolm nädalat Poolas ja olin väga elevil kui sinna sattusin. Meil oli siis täielik Nõukogude Liit ja seal oli täiesti välismaa. Ma sain poest T-särgi osta, Eestis seda polnud.“ Toomas muigas, et kui tema umbes samal ajal Ameerikas käis, lasi ta suures toidupoes endast kümneid fotosid teha, sest sai kultuurišoki.

Marko on palju riike ka oma või sõprade autoga läbi sõitnud, Toomas ütleb, et tema autot ei juhi. Marko sõnas, et ta ei vaimustu päris igal pool autoga sõitmisest – näiteks ületas ta kord Montenegro ja Bosnia Hertsegoviina vahel olevat puust silda. „Seal on kärestik, üks auto lastakse korraga üle ja vaatad sillast läbi. Seal on päris õudne sõita.“ Marko ütles, et ta ei vaimustu eriti mägedest, sest ta ei ole seal eriti osav sõitja. „Kui San Marinosse sõitsin, ratsutasid eeslid minust ikka mööda. Kui Toomas oleks seal olnud, kott ja kepp käes, oleks ta mu autost mööda jalutanud, kiirused olid sellised.“

Toomas meenutas seepeale, kuidas ta sõitis autos kõrvalistmel Küprose mägedes, roolis kohalik ja tagaistmel kolm naist. „Me juhiga rääkisime, et seal on jälle auto alla kukkunud ja teisel pool parajasti auto põleb. Äkki kuulen tagaistmelt hauatagust häält: „Toomas, ole vait!“, vaatasin üle õla ja seal oli kolm lubikahvatut naist,“ muigas Toomas.

Marko rääkis seepeale, kuidas sõitis autoga Gibraltarile, püstloodis mäest üles. „Ma pidin selle kaljurahnu otsa täitsa välja sõitma, mind lahutas kuristikust väike telliskivimüür, tagasi ei saanud pöörata, kitsas tee, ainult ühes suunas ja sa pead üles sõitma. Ma kaalusin mõtet, et jätan auto sinna, tõmban käsipiduri peale ja jooksen minema, et mina siit enam alla ei sõida,“ rääkis Marko, kuid tõdes et lõpuks ta sealt alla ikka sai.

Mis riikidesse mehed aga kindlasti tagasi läheksid? Marko jaoks on see Hispaania. „Erinevates riikides on mõned head omadused, aga Hispaanias on nad kõik olemas – suurepärane kliima, inimesed, toit ja kõik on meie jaoks ka soodne.“ Hispaanias on Marko käinud palju kordi, täpselt ei teagi, mitu. Hinnataseme poolest ei soovita ta Šveitsi, Islandit ja Norrat. „Ma kogun koledaid külmkapimagneteid ja ostsin Šveitsist 9 euro eest magneti. Kui Islandil pubisse sööma lähed, maksab õlu 12 eurot ja tavaline tursapraad 35 eurot.“

Toomase lemmikriigid on aga hoopis Island, Fääri saared, Põhja-Norra ja Šveits. Neis riikides võlub Toomast loodus. „Šveitsis ja Norras mäed. Mulle mäed hullult meeldivad, kuigi ma ei ole ronija. Vaatan alt ülespoole, kui saab natuke kõrgemale, vaatan sealt ka alla.“