Foto: Arno Saar
13. detsember 2019, 00:05
Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinna raekoja esine jäi purskkaevuta (1)
„Raekoja plats pidi saama purskkaevu,“ kirjutab nädalaleht Esmaspäev XIX sajandi lõpu mõttest, mis päädis võitlusega saksameelse linnavalitsuse ja August Weizenbergi vahel. „Weizenberg valmistas kavandi, mille järgi oleks purskkaev saanud eestipärane, peakujuks olnuks eesti mütoloogiast võetud Linda kuju. Kõrvalkujudena oleks olnud luiki jm. Vene võimu esindajal, kuberneril, ei olnud alul midagi kavatsuse teostamise vastu,“ väidab ajaleht ja trükib ära ka foto tollasest kavandist. „Balti aadlikud tegid aga kubernerile selgeks, et eesti mütoloogiast võetud Linda kuju püstitamine kubermangulinna tähtsamale platsile on sobimatu. Arenemata väikerahva muinasloole ei ole sobiv anda nii suurt tähtsust.“
Kuberner keelanudki Weizenbergil Linda kujuga purskkaevu püstitamise mitte ainult Raekoja platsile, vaid ka ükskõik millisesse teise avalikku kohta.
Alles esimese vabariigi ajal, 1920. aastal lubati Linda kuju omaaegsest kavandist väiksemana ja teiseilmelisemana üles panna Harjumäe Rootsi kantsile, mida nüüd Lindamäeks kutsutakse, ütleb Esmaspäev ja lisab: „Nüüd, kus Raekoja plats on muutunud kõige elavama liiklemise kärarikkaks keskkohaks ja on jäämas sõidukitele kitsaks, ei tule muidugi enam kõne alla suuremat ruumala nõudva purskkaevu ehitamine sellele platsile.“
Elavat liiklust Raekoja platsil enam pole, aga purskkaevu ka mitte.
Kommentaarid