Meelis Rämmeld: „Ka minus on Jänkuonu, meis kõigis on.“ (10)
„Jänkuonu leiab ju endale alati vabanduse. Talle ei tule pähegi, et tema tembud võivad kellelegi haiget teha. Ka minus on Jänkuonu, meis kõigis on. Ma arvan, et me kõik leiame kogu aeg vabandusi oma tegudele, olgu need siis head või halvad,“ mõtiskleb näitleja Meelis Rämmeld, kes kehastus Endla teatris eile esietendunud lavastuses „Onu Remuse jutte“ vembutajast Jänkuonuks.
Endla teatri saalis on tüki esimene läbimäng - on laulu, on tantsu, on tuttavaid lõbusaid lugusid, mis Tõnu Aava häälega paljudel siiani kõrvus ja meeles. Nüüd elustuvad need varem vaid vaimusilma kerkinud pildikesed laval, tuues vaataja ette Mägraemanda, Karuemanda ja metsakooli lapsed Rebaseonu, Jänkuonu, Opossumi ja Kilpkonnapreili, kelle isa ikka tavatses öelda – ai-tummer-ker-kommer-ker. Lavastus pakub äratundmisrõõmu nii Onu Remuse juttudega üles kasvanud täiskasvanutele kui ka lastele, kes ilmselt teatrist koju minnes on samuti pööratud Onu Remuse juttude usku ja paluvad vanematel vanad plaadid üles otsida ja ette mängida.
Jänkuonu võtab pärast läbimängu jänesekõrvad peast ja on nüüd Meelis Rämmeld. Peep Maasik on endiselt lavastaja Peep Maasik. Nad võtavad hetke, et hinge tõmmata ja uuest lavastusest rääkida.
Kommentaarid