Foto: LAURA OKS
Televeeb 11. detsember 2019 21:10
Iga päev registreeritakse Eestis kümmekond perevägivallajuhtumit. Rakvere politseijaoskonna korrakaitseametnik Kerli Palu ütleb „Pealtnägijas“, et mida nooremad lapsed, seda vähem on neil kokkupuudet teistsuguse eluga. „Nende jaoks on see justkui normaalne, nad saavad sellest aru hiljem, kui tekivad sõbrad ja nad näevad oma sõprade peresid, kus olukord ei ole selline nagu neil.“

Lastepsühhiaater Anne Kleinberg ütleb, et perevägivald on lapsele ohtlik juba siis, kui ta on ema kõhus. „Ei maksa sellesse fantaasiasse takerduda, et kui väike laps näeb vägivalda, siis see ei mõjuta teda. See mõjutab teda rohkem ja see jätab temasse sügavama jälje terveks eluks.“

Kleinberg räägib, et tihti on pere vanim laps see, kes peab vanemate tülide tõttu vanemarolli enda peale võtma. „Kui nad seda teevad, on nad selle üle uhked ja arvavad, et see peabki nii olema ehk väga tihti oleme meie need, kes ütlevad, et see pole päris nii, et sinu kohustus on olla väikese poisi või tüdruku ema. Tavaliselt kannatavad seetõttu laste suhted teistega ja neil pole aega eakohaste asjadega tegeleda.“

„Täiskasvanud peaksid seisma selle eest, et lastel poleks hirmu. Kui lapsel on hirm, siis tal on päriselt abi vaja, see ei tohi saabuda aastate pärast ja mingisugune laua taga jutustamine last ei aita,“ ütleb ta.

Vaatamata kõikidele jubedustele armastavad lapsed oma vanemaid ikka. „Neil on vanematega olnud ka häid hetki hea on vaja elavana hoida ja vägivaldne pool millegi alla matta. Laps armastab oma vanemaid ka siis, kui nad on kõige suuremad peletised.“

„Olin eelmisel nädalal valves, kui algklassilaps kutsus politsei, sest isa oli ema veriseks löönud ja kõik viidi eri suundadesse laiali. Muidugi, see laps on seda ka enne näinud. Nad näevad seda ja oskavad abi kutsuda. Teine küsimus on, kas üks inimene peab sellist hirmu kogema, see on päris pöörane olukord,“ räägib Kleinberg „Pealtnägijas“.

Korrakaitseametnik: Eestis on olnud juhtumeid, kus vägivalla all kannatavad lapsed on vanematele kallale läinud

Palu räägib, et aeg-ajalt satuvad lapsed ka peretüli või perevägivalla juures vahendiks ehk lapsevanemad kasutavad lapsi ära, et oma positsiooni või seisukohti selgeks teha. Tihti võtavad pere vanimad lapsed üle ka vanemarolli. „Miks ta selles rollis on – küllap selle tõttu, et ta tahab, et vanemaroll oleks selline, nagu ta peaks olema ja ta võtab selle vastutuse enda peale. Kas see välja paistab? Ei pruugi.“

„Tänavu tehti analüüs politseis juhtumite põhjal, mis on lõppenud tapmise, mõrva või raskete kehavigastustega. Kahjuks valdavalt on olnud üks või teine osapool alkoholijoobes,“ sõnab Palu ja lisab, et Eestis on olnud juhtumeid, kus vägivalla all kannatavad lapsed on vanematele kallale läinud.

Korrakaitseametnik soovitab lastel, kes tunnevad, et neil on kodus keeruline, otsida abi – kas helistada lasteabi telefoninumbril 116 111 või pöörduda täiskasvanu poole, keda usaldatakse. „Kui laps tuleb oma murest rääkima, peaksid täiskasvanud teda uskuma, sest ta ei pruugi enam järgmisel korral rääkida, kui teda esimesel korral ei usutud.“