"Kui ma olin juba tükk aega Eesti televisioonis töötanud, saadeti mind Murmanskisse Eesti kultuuripäevadele. Seal sain tuttavaks pianist Kalle Randaluga," meenutab Aunaste. Kui pianist sai teada, et teletöötajal ei ole kodus televiisorit, avaldas ta arvamust, et televisioon laiendab iga inimese silmaringi.
"Enne krooni tulekut ostsin viimaste rublade eest televiisori," räägib Aunaste. "Minust sai päeva pealt televiisori vaatamise sõltlane. Olen siiamaani samasugune. Aasta pärast televiisori ostu oleks mind peaaegu siit majast välja puksitud sest noorel Eesti vabariigil oli käes kampaania, kus tuli inimesi koondada Eesti televisioonist. Mind valiti välja publitsistika peatoimetusest kui ainsat inimest, keda peaks nüüd koondama. Öeldi, et mina oskan ju kirjutada ka. Tähendab, ma ei jää kunagi tööta," rääkis Aunaste, keda selline argument aga kuidagi ei rahuldanud. "Sain aru, et uppuja päästmine on ainult uppuja enda asi. Vaatasin televiisorit kodus ja ühel päeval leidsin Soome kanalilt suhtesaate. Mõtlesin, et selline suhtesaade võiks olla Eesti televisioonis ka. Ütlesin tollasele juhile Hagi Šeinile, ma tahaksin teha seda saadet." Sellel hetkel oli Aunaste koondamiseni jäänud vaid üks kuu. "Hagi suhtus minusse väga umbusklikult. Aga siiski juhtus nii, et samal sügisel ma ei olnud mitte koondatud vaid tegin saadet "Reisile sinuga"."
Kuigi Maire tööpagasisse kogunes veel teisigi saateid, oli "Reisile sinuga" selles suhtes märgilise tähendusega: "Reisile sinuga" muutis paljude inimeste elu. Minu enda oma samuti."
Täispikka lugu vaata siin:
Kommentaarid