KAPO HINNANG: Tallinnas tahetakse korruptsiooni vähendada, aga Narvas arvatakse ikka, et „batjale“ on rohkem lubatud (11)

Koosoleku protokolli järgi rääkis Sinisalu, et riiklikul tasandil on korruptsiooniga tehtud viimastel aastatel väärt edusamme. „Tuleb küll ette juhtumeid, kui keegi väidab, et suudab kellegi hankeid läbi suruda, kuid enamasti selgub, et tegu on kelmi, mitte tegeliku suunajaga,“ on kirjas KaPo direktori sõnade kohta.

Sealjuures ongi just riigihanked valdkond, kus korruptsiooniolukorrad suhteliselt hästi tajutavaks osutuvad. Sellest ajast, kui ametnikele muutus lubatavaks kõrvaltegevus, hakkasid kaasnema IT-hangetega juhtumid, kui ametnike OÜd hakkasid neid võitma ning sellega on kaasnenud erinevaid juhtumeid. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on selles osas palju riske maandanud, kuid kõrvaltegevused sisaldavad endiselt probleeme.

Teine suurem murekoht on lahti läinud Rail Balticu ehitus, sest mängus on suured rahad, mis tähendavad ka suuri kiusatusi. Seetõttu tehakse taustakontrolle olemaks kindel, et asjaga tegelevad vaid inimesed, kelle taust selleks on sobilik. Näiteks Lätis kippus Rail Balticuga seotult tööle narkotaustaga Venemaa kodanik.

Tallinn tahab siiralt paremaks saada

Kohalike omavalitsuste tasemel on korruptsioonioht suurem. KaPo valvab konkreetselt kuue KOVi üle: Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi, Kohtla-Järve ja Narva.

Sinisalu rääkis, et Tallinnas on põhjust välja tuua positiivsed arengud: pealinnas võeti vastu korruptsioonivastane strateegia ja likvideeritud on erinevaid keerulisi olukordi, näiteks sulgeti Tallinna TV. Tallinna linnaosavalitsustes on reaalne soov paremaks saada, nentis KaPo juht.

Probleemiks on jätkuvalt konkursid ametnike leidmiseks. Vahel paistab, et tööle võetav isik on juba ette kokku lepitud ning konkursid on fiktiivsed, kuid kindlasti on olukord praegu parem kui oli enne.

Omaette suur surve on ehitussektoris (detailplaneeringud jm), kuid selleski valdkonnas on areng läbipaistvuse suunas olnud positiivne.

Ida-Virumaa linnadest rääkides tõi Sinisalu välja Narva linnavolikogu liikme Aleksei Voronovi kaasuse, kes mõisteti 60 000 euro suuruse altkäemaksu vastu võtmise eest aastaks reaalselt vangi. „Hoolimata Voronovi-juhtumist, tuleb järeldada, et seal on kultuurivahetus veel toimumata ning endiselt arvatakse, et „batjale“ („isakesele“ – toim) on rohkem lubatud. Jõhvis on olukord parem, kuid Kohtla-Järve on endiselt mahajäänum ning tundub, et seal on veel aastateks probleeme teadlikkuse arendamiseks lubatavuse piiridest,“ võetakse Sinisalu sõnad protokollis kokku.

Ülejäänud kahest linnast on Pärnus korruptsioonioht madal – Sinisalu tõi välja, et sellesse võib oma panuse anda ka see, et meer Romek Kosenkranius on töötanud politseis – ning Tartus ei näita üksikud kiusatusele alla vanduvad ametnikud süsteemset probleemi. Seetõttu käidi vahepeal välja idee viia nende linnade korruptsiooniuurimised KaPo alt keskkriminaalpolitsei haldusalla, kuid see plaan pole realiseerunud.

Terroriohtu ei kujuta tingimata sisserändajad

KaPo juhilt päriti rahvasaadikute poolt ka terrorismiohu kohta: täpsemalt, kas ohuks on Eestisse sisserändajad. Sinisalu nentis, et terrorismiteemast Eestit kõrvale jätta ei saa, aga suurimaid probleeme ei pruugi tekitada sisserändajad, vaid pigem erinevast rahvusest inimesed, kes on pöördunud islamisse, ehk pigem kalduvad fundamentalismi usuvahetajad või -leidjad.