Ene-Liis Semper ja Tiit OjasooFoto: Arno Saar
Tele
8. detsember 2019, 11:54

Ene-Liis Semper: NO99 teatri kinnipanek oli kurb, aga see oli meie vabatahtlik otsus (13)

"Tundsime, et nii maksimaalselt ei ole me suutelised seda jätkama. Tegelikult ei pandud meid kinni - me ise vabatahtlikult otsustasime lõpetada," rääkis kunsnik ja lavastaja, NO99 teatri kunstiline juht Ene-Liis Semper saates "Hommik Anuga".

Tänasel päeval teeb Semper ja NO99 teatri endine juht Tiit Ojasoo koostööd välisteatritega.  "See algas sellest, et NO99 tegi koostööd erinevate rahvusvaheliste teatritega ja siis kuidagi sellest alates hakkasid tulema kutsed minna lavastajana erinevatesse Saksa kultuuriruumi teatritesse, kus me oleme nüüd töötanud," rääkis Semper saates.

Meenutades NO99 aegu, rääkis kunsnik, et nad püüdsid enda töös alati püsida hetkes ja tegutseda maksimaalselt olemasoleva ruumi ja olukorra tingimustes, mis meil parasjagu oli. "Igal aastal olid mingisugused tipphetked," lausus kunstnik. 

"Loomulikult, aga see on ka inimlik," vastas Semper saatejuhi küsimuse peale, kas ta on kurb, et teater uksed kinni pani. "Sa pead vanast loobuma, et vaadata, mis edasi saab. See on loomulik. Aga ma arvan ikkagi, et see oli õige otsus."

Saates tuli juttu näitleja ja lavastaja Juhan Ulfsaki kõne möödunud aastasel teatripäeval, kus ta hoiatas konservatiivsuse eest, mis Eesti teatreid võib tabada - kuidas kunstnikke ja kirjanikke hakatakse tsenseerima. See teema ei ole ka Semperile võõras: "Teatrit ei ole ilma publikuta. Kui publik oma piletiostuga näitab, et talle meeldib rohkem konservatiivne ja traditsiooniline loo jutustamine, siis ei ole midagi parata," sõnas Semper. "Teater on nagu Eesti kultuuripoliitika üks osa. Kui publik ei võitle, et saada midagi muud, siis ta saab täpselt seda, mida nad on ära teeninud. Paraku nii on. Kui kuskilt ülevalt poolt keegi otsustab, et klassikaline mõjub inimestele paremini kui avangard, siis ei ole midagi parata, hoolimata sellest, et oleme aastas 2019. Me võime tegelikult kukkuda pika maa tagasi, aga see pole minu otsustada," sõnas Semper.

"Kui meid oleks kinni pandud, oleksime kindlasti praegu teist nägu. Aga otsustasime ise vabatahtlikult lõpetada. Olgem ausad, 14 aastat on ikkagi väga pikk aeg hommikust õhtuni millegi eest seista." Semperit huvitab tänasel päeval aga hoopis see, kes selle üle võtab.