GALERII | Tarja Halonen: et naise hääl saaks kuuldavaks meeste maailmas, nõudis meie suguõdedelt palju jõudu ja huumorimeelt (2)

Tegemist on seni suurima Eesti naiskunstnike loomingut tutvustava väljapanekuga, mis toob päevavalgele palju vähetuntud materjali ja asetab selle dialoogi Soome naiskunstnike teostega.

„Eriti heameel on mul selle üle, et näituse planeerimisel ja ettevalmistammisel oli meie partneriks Ateneumi kunstimuuseum ning et me oleme saanud näidata oma saalides väga head naabrite kunstikogu. On väga suur au, et näitust on tulnud avama president Tarja Halonen,“ märkis Sirje Helme, andeski seejärel sõnajärje president Tarja Halonenile. „Peame tänama kõiki naisi, kuraatoreid ja kunstiteadalasi mõlemalt poolt Soome lahte, kes tegid selle näituse teoks,“ ütles Tarja Halonen.

„Näitus „Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eest ja Soome kunstis“ näitab suurepäraselt, kuidas kahe vennasrahva ühistöös on sündinud suurepärane väljapanek ja see kinnitab ka laiemalt kahe maa häid suhteid ja igakülgset koostöövalmidust kõikidel elualadel. On väga põnev jälgida, kuidas Eesti ja Soome naiskunstnike looming ühiselt eksponeerituna saab justkui uue hingamise, kuidas kahe maa kunstnike taiesed ühises väljapanekus astuvad üksteisega justkui dialoogi. Vägagi tähelepanuväärne ja tähenduslik, et kaks sedavõrd väikest rahvusriiki nagu seda on Eesti ja Soome, on iseseisvad suuresti just tänu sellele, et neil on sedavõrd tugev kultuur.  On iseäranis huvitav näha, et ka tol kaugel ajal, 19. sajandil, millise ajastuga näitus algab, oli suhtlusvõrgustikud võtmesõnaks konventsioonide murdmisel ja uute tähenduste loomisel. Et teha oma hääl kuuldavaks meeste maailmas nõudis meie suguõdedelt palju jõudu ja huumorimeelt,“ märkis president oma avakõnes.

Kumu kunstimuuseumi direktor Kadi Poll ütles, et naiste teema on Eesti kunstimuuseumi sajanda juubeliaasta üheks fookuseks. „Mis tähendab, et hetkel tegelevad kõik Kumu kunstimuuseumi näitusesaalid just nimelt naiste loodud kunstiga“ rõhutas Poll. „Kulminatsiooniks Kumu naistefookusele ongi täna avatav „Eneseloomise“ näitus. Tegemist on kõige suurema naiskunstnike näitusega, mis seni Eestis korraldatud ja see on tõesti mastaapne ekskurss siinses kunsti- ja kultuuriloos. Näitus „Eneseloomine“ vaatab 19. ja 20. sajandi alguse kunstnikkonda, kõrvutades seda Soomega. Näituse taustaks on koostöö Ateneumi muuseumiga, kust pärinevad tänase „Eneseloomise“ näituse suurimad laenud, üle 100 maali ja graafika.“

Näituse üks kuraatoritest Anu Allas täpsustas, et näitus algab 19. sajandi esimesest poolest ja lõpeb 1950-ndate aastatega, hõlmates seega mitmeid ajaloolisi perioode, kus naise roll, naise kujutamise viisid ja naiskunstnike positsioon on olnud väga erinevad. „Eesti ja Soome naiskunstnike võrdluse mõte oli avardada regionaalset perspektiivi kunstiajaloole ja muuhulgas näidata nende kunstnike väga erinevat sotsiaalse, hariduslikku ja rahvuslikku tausta,“ ütles Allas. Näituse teine kuraator Tiina Abel lisas, et naiskunstnikke sidus tihti just vallalisus ja see vallalisus oli nagu vabaduse eeldus, vabadus tegelda kunstiga. „Kahe maa kunstnike kõrvutustes paistab silma maalimisainese ja meeleolu sarnasus. Kui nimetada vaid paari kokkupuutepunkti,“ lisas Abel.

Nii Soome Rahvusgalerii esimees Tarja Halonen kui näituse kuraatorid Tiina Abel ja Anu Allas märkisid oma sõnavõttudes, et alates 20. sajandi teisest poolest on kogu maailmas pööratud naiskunstnike loomingule järjest rohkem tähelepanu. Kui mitmetel ajaloolistel ja ühiskondlikel põhjustel peeti varem naiskunstnike loomingut sageli kõrvaliseks ning seetõttu on nende teoseid võrreldes meeste omadega tunduvalt vähem nii kunstikogudes kui ka näitustel, siis paljude naiskunstnike elukäigud ja loometeed kinnitavad ometi, et naised ei ole tingimata olnud ühiskondlike olude passiivsed ohvrid, vaid loonud võimalusi enesearendamiseks ja kunsti kaudu oma maailma kogemise viiside väljendamiseks. Nii annabki Kumu näituse erinevate teemade ja ajastute kaudu ülevaate naiskunstnike tegevusaladest ning nende enesetunnetuse ja elukeskkonna muutumisest alates 19. sajandi keskpaigast kuni 1950. aastateni.

Teiste hulgas on näitusel eksponeeritud Julie Hagen Schwarzi, Sally von Kügelgeni, Karin Lutsu, Natalie Mei, Lydia Mei, Aino Bachi, Olga Terri, Maria Wiiki, Helene Schjerfbecki, Sigrid Schaumani, Elga Sesemanni, Ellen Thesleffi, Tove Janssoni ja Tuulikki Pietilä teosed.

Avamisel esitleti ka näitusega kaasnevat rikkalikult illustreeritud artiklikogumikku, mis pakub sissevaateid ühiskondlikku ja intellektuaalsesse keskkonda, milles naiskunstnikud on tegutsenud ja mis on neid kujundanud. Tähelepanu pööratakse naiskunstnike hariduskäigule, reisimisvõimalustele, ühiskondlikele vaadetele ja loomingulistele huvidele ning positsioonile eri ajastutel.

Näitus „Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis“ on avatud kuni 26. aprillini 2020.