Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti ja Afganistan sõpruslepingu sõlmisid (2)

„Afganistani suursaadik Moskvas Mohammed Aziz khan, kuningas Nadir khani noorem vend, külastas täna kell 11.15 välisminister (Jaan) Lattikut ja tema abi (August) Schmidti. Kell 12.30 korraldas välisminister külalise auks eine,“ teatasid Eesti ajalehed kellaajalise täpsusega laupäeval, 6. detsembril 1930. „Külaskäigu eesmärgiks on sõpruslepingu allkirjastamine Eesti ja Afganistani vahel. Allakirjutamist on oodata homme kell 1.“

Suursaadik vestles ajakirjanikega Kommertshotellis Vene tänaval. Ta lootis, et edaspidi areneb ka Eesti ja Afganistani majanduslik läbikäimine, kuid enne tuleb kindlaks teha, mida üks ning teine maa kaubavahetuse alal pakkuda saab. Afganistani peamised väljaveoartiklid olevat suursaadiku sõnul nahad ja kuivatatud puuviljad, kirjutab Waba Maa. „Me oleme kivisöevarudelt rikas maa, kuid vaja on rajada raudteid ühenduseks välismaailmaga,“ märkis Mohammed Aziz. Praegu olevat riigis ainult maanteid. Kaupu veetakse kaamelitel ja hobustel, viimasel ajal ka autodel.

Raudteede rajamine on raske. Nende tarvis tuleks ehitada hulk tunneleid, mis teeb töö väga kalliks. Kuid suursaadik oli optimist: „Lähemal ajal saabub Afganistani grupp saksa insenere, et teede üle hakata arutama. Raudtee ehituse võtab enda kätte üks suurem Euroopa aktsiaselts.“

Külaline sõitis juba pühapäeva õhtupoolel edasi Riiga ja Kaunasesse.