Kariljonist Merle Kollom rändab oma 120-kilose pilliga mööda Euroopat ringi

Laupäeval Tartus Salemi kirikus toimuval kontserdil võivad linlased seda imepilli ka näha ja kuulda.

„Rootslased said sellest pillist ja minust kui kariljonistist vaimustuda koos džässtrioga möödunud aastal Uppsala kontserdimajas. Suvel tegin eduka soolokontsertide tuuri Taanis. Praegu valmistan ette järgmise aasta kontserdireisi Saksamaale, Belgiasse, Taanisse ja Hollandisse,“ lisab muusik.

Mille poolest on teie kellamängu pill eriline?

Minu Hollandis valmistatud pill Clavion on tõesti eriline – see on Eestis ainuke. Kellamäng, mida mina mängin, kannab kariljoni nimetust. See on häälestatud pronkskelladest, võimsa kõlaga, kuni 50 tonni kaaluv löökpill. Tartu 1,3 tonni kaaluv kellamäng on elektrooniline ja seda juhib arvuti, mina lõpetasin aga juunis Taanis sellise kariljonimängu diplomiõppe, mida mängib kariljonist. See on päris raske füüsiline töö, üks kontsert võrdub korraliku trenniga.

Pole mõeldav, et muusik harjutaks avalikus linnaruumis nii suure kõlajõuga instrumendil tundide viisi ja iga päev, seepärast ongi repertuaar vaja ette valmistada harjutuskariljonil, sellisel, nagu on mul kodus. Pianiinosuurusel instrumendil on raskete pronkskellade asemel metallplaadid. Puidust pulkklaviatuur ja pedaalid on nagu suurel kariljonil, seega saab kõik tehnilised ja muusikalised nüansid harjutuspillil kenasti omandada.

Kuidas nii on läinud, et tartlased seda pilli alles nüüd esimest korda näevad?

Selleks, et üle Eesti rohkem kariljone kõlama hakkaks, olen võtnud missiooniks oma koduse pilliga ringi reisida. Tean väliskolleegide kaudu, et peale minu keegi maailmas seda ei tee. See aktsioon on nimelt üsna tülikas, ma vajan pilli transportimiseks kolimisteenust – pill kaalub 120 kilo.

Üks võimsamaid kontserte oli mul selle pilliga Rootsis Uppsala kontserdimajas koos džässikollektiiviga Trio X of Sweden. Kammersaali 800 istekohta olid kõik hõivatud. Nii Rootsi kui ka Eesti publikus on selle omamoodi fossiilse pilli mängutehnika nägemine alati elevust tekitanud. Kõrges kellatornis mängivat kariljonisti ei nähta ju nagunii praktiliselt mitte kunagi. Mina saan oma väikese kariljoniga anda publikule sellest pillist aimduse.

Millised lood teie hinnangul just sellisele pillile kõige paremini sobivad?

Kontsertkariljonid on eelkõige sooloinstrumendid ja neil esitatakse väga erinevat repertuaari: kariljonile kirjutatud originaalteoseid, klassika, popi ja rahvalike palade seadeid. Aga alati peab arvestama suurte kellade pika kajaga, seega liiga tehnilised ja kiired palad sellele ei sobi. Mu koduse kariljoniga, mille metallplaadid liigset järelkaja ei anna, saab esitada praktiliselt kõike. Seda saab kasutada eelkõige kui põnevat värvipilli eri ansamblites.

Uue kvarteti moodustamise juures intrigeeris mind teadmine, et seda pilli kammeransamblis maailmas eriti ei kasutata – liiga tülikas nii tehniliselt kui ka muusikaliselt. Püüangi edendada kariljonikunsti ka ansamblimängu praktiseerides ja seda enam, et eelistan traditsioonilistele ansamblikooslustele haruldasemaid.

Kas ka Tartu raekoja kellamäng üllatab jõulude eel ja ajal millegi uuega?

Juba detsembri alguses kõlab raekoja kellatornist taas jõululikumat muusikat, sealhulgas „Suhkruploomihaldja tants“ jõuluteemalisest Tšaikovski balletist „Pähklipureja“ ning esimest korda uue palana Irving Berlini „Valged jõulud“. Mida jõuludele lähemale, seda rohkem hakkab kõlama armastatud jõuluviise, nagu „Jõulukellad“, „Prantsuse jõululaul“, „Vaikselt sajab lund“, „Oh kuusepuu“ jmt. Jõululaupäeval ja jõulupühadel kõlab „Püha öö“.

Üks omamoodi ekstravagantne sündmus toimub raeplatsil reedel, mil põhjanaabrid tähistavad traditsiooniliselt iseseisvuspäeva, kell 12. Sibeliuse „Finlandia“ on sellel päeval kõlanud juba aastaid. Mis aga üllatab? Pärast „Finlandiat“ ja kõnesid jätkub soomlaste pidupäev päris erakordse aktsiooniga: kell 12.20 mängivad raekoja kellad esmakordselt tuntud Soome viisi „Letkajenkka“. Esitantsijaks on ingerisoomlaste tantsugrupp Röntyskä.

--------------------
Jõulukontsert kariljoniga

Eesti ainsa diplomeeritud kariljonisti Merle Kollomi, nimeka akordionisti Jaak Lutsoja ja Eestis resideeriva hispaania tenori Germán Gholami triot saab Tartu publik kuulata laupäeval Salemi kirikus toimuval jõulukontserdil „Talve võlumaa“. Kontserdil teevad kaasa ka saksofonivirtuoos Lembit Saarsalu, laulukonkurssidel esikohti võitnud noored laulusolistid Mairo Libba ja Katri Kade ning laulustuudio Fa-Diees koorid Ingrid Otti juhendamisel.

„Traditsioonilist jõulurepertuaari esitame n-ö uues kuues, omapärases instrumentide ja hääle koosluses. Lisaks kariljonile mängin kontserdil orelil,“ tutvustab Kollom.