Eesti esimene seksuoloog Arvo Haug meenutab „Avameelselt abielust“ ilmumist: rahvast pidi ohjeldama miilits (41)

Haug, kes on kirjutanud raamatu eessõna rääkis, et tuttavad hakkasid juba varakult uurima, kas seksuoloog ei saaks neile seda raamatut hankida. Haug rahustas neid sellega, et raamatu eksemplare tuleb 80 000, nii et seda on võimalik saada igast ajaleheputkast.

Esimene kord kui Haug linna sattus ja märkas Draamateatri juures inimmassi, ei osanud ta esimese hooga arvata, et tegu on raamatu ilmumisega. "Vaatasin, mis jama seal on, umbes nii nagu oleks vanasti vorstisabas olnud. Öeldi, et müügile tuli nimetatud raamat." Milleks siis miilits, ei saanud ta aru. "Korda oli vaja luua. Esimene kokkupuude selle raamatuga oli see, et nägin, kuidas rahvas tormas raamatukauplusesse pool jõuga," räägib Haug. "Arvan, et see on Eestis enimtrükitud raamat. Nagu maailmas piibel ja Venemaal "Lenini kogutud teosed". Kolm trükki ehk 240 000 eksemplari peaks olema eesti rahva jaoks üks raamat perekonda, mis tol korral oleks pidanud rahuldama kõik vajalikud nõuded."

Haug leiab aga, et raamat ise ei oleks väärinud nii suurt sensatsiooni. Samas näitas see ära, et midagi on olnud Eestis väga puudu. "Esiteks näitas see seda, et ühiskonnas on midagi toimumas: igasugused seksuaalsed revolutsioonid nagu naiste nõudmised haridusele ja vabale partneri valikule. Kõik on olnud mitte aeglaselt sündivad, vaid murrangulised sündmused. 60ndate aastate seksuaalne revolutsioon, mis tõi prostitutsiooni tänavale ja narkootikumid üldkasutusse. Need on ka murdeliselt toimunud. Eestis oli tol ajal omapärane perekonna ja seksuaalelu murdepunkt," räägib Haug.

Sensiatsiooni põhjustajaks oli Haugi sõnul defitsiit. "Tol ajal oli Eesti raadiol suur osa Eesti rahva harimises seksuaal- ja perekonna küsimustes. Nimelt oli saade "Perekond ja kodu". "Iga kord, kui ütlesin kas suguelu või seksuaalelu, siis vajutati kinni. Praeguses mõistes täiesti tavaline," sõnab Haug. "Täna sellest rääkida on sellepärast veider, et tänased kuulajad ei saa nendest veidrustest aru, mis tol ajal olid."

Kümme aastat seksuoloogina töötanud Arvo Haug sai patsientidelt teada, et paljud lugesid tol ajal seda raamatut. "Mind pani üllatuma, et minu käest tuldi küsima asju, milleks ma ei olnud valmistunud. Tol ajal olid olnud üle liidu seksuoloogide kongress ja selliseid teemasid ei puudutatud," räägib Haug. Homoseksuaalsus oli ju tol ajal tabuteema. "Selle raamatu järgselt hakkas minu vastuvõtule ilmuma naisi ja noori inimesi. Ma seletan seda sellega, et inimesed said teadmisi ja nende silmaring enda häirete või seisundite kohta tekitas neis kahtlusi."

Raamatu erakordsust näitas Haugi sõnul see, et kümme aastat ei olnud raamatut kuskilt saada. "Alles mõned aastad tagasi hakkasin ma raamatut nägema antiigilaatadelt. Praegugi mitmed minu sõbrad, eriti poliitikud, on rääkinud, kuidas nad noorte inimestena taskulampidega teki all seda lugesid. Ema ja isa olid tol ajal ikkagi autoriteedid. Kui seksuaalelu ei olnud perekonnas teema, millest räägiti, siis seda teemat peitsid oma teadvuses, mis oli vale," sõnab Haug. 

Täispikk intervjuu on järelkuulatav siin.