Briti lesbipaari laps on kasvanud nende mõlema üsas! (2)

Northamptonshire'ist pärit Jasmine Francis-Smith (28) ja tema naine Donna (30) on Briti lehe The Telegraph teatel esimene Briti lesbipaar, kes sel uudsel viisil lapse on saanud. Nende poeg tuli ilmale Colchesteris (Essexi krahvkond), kus nad praegu elavad. Sünnitajaks oli hambaarsti assistendina töötav Jasmine, ent esmalt oli munarakk kasvanud staažika sõjaväelase, koguni Afganistanis teeninud Donna üsas. 

Seni on enam kui sada Briti lesbipaari saanud lapse nii, et ühe naise munarakk on laboratooriumis viljastatud, sealsamas mõnda aega inkubeeritud ning seejärel siiratud teise naise emakasse. Kuid kõnealuse abielupaari puhul siirdasid London Women's Clinicu arstid Donnalt võetud munaraku pärast IVF-viljastamist esmalt tema emakaõõnde. Haigla esindaja seletas lehele, et selline meetod võimaldab mõlemal partneril rasedusest ihu ja hingega osa saada. Teisalt aga pakub looduslik kasvukeskkond embrüole tähtsaid toitaineid ja teisi komponente. Elusorganismis kasvamine on midagi muud kui kasvamine laboris - viimasel on omad riskid. 

Spetsiaalse kapsli sees Donna emakaõõnde otsekui kuvöösi viidud embrüo jäi sinna 18 tunniks. Pärast väljavõtmist ja vajalikke protseduure siirati embrüo ülejäänud raseduse ajaks Jasmine'i emakasse. Septembri lõpus poja ilmale toonud Jasmine kinnitab, et tänu uudsele protseduurile tundsid Donna ja tema end rasedusprotsessis võrdsetena. „See on meid hingeliselt veelgi lähendanud. Nüüd, kus pisi-Otis on kenasti ja tervena ilmale tulnud, tunneme end tõelise perena. Kui peaksime selle protsessi uuest läbi tegema, ei muudaks me midagi.“

Kaks ameeriklannat said mullu lapse üsna sarnasel viisil

Jasmine ja Donna abiellusid mullu aprillis. Nad olid tutvunud internetis 2014. aastal. Ka Donna kinnitab, et ühine raseduskogemus on neid lähendanud. „Muidu teeb samasoolistel paaridel üks inimene kõik ära: jääb rasedaks ja sünnitab, aga meie puhul olime mõlemad sellega tihedalt seotud. [...] Oleme paarina niigi lähedased, aga nüüd on meil mõlemal eriline side ka Otisega.“ Donna sõnul kasvab poiss tublisti ja mine tea, ehk saab temast kunagi astronaut. 

London Women's Clinicus pakutakse samasugust protseduuri nüüd kõigile samasoolistele ja heteropaaridele, kuid ka  emaks saada soovivatele vallalistele naistele, kirjutab Daily Mail. Nn ühisemaduse või jagatud emaduse (shared motherhood) kontseptsiooniga tuli kliinik lagedale 2011. aastal. Toona aga seisnes raseduse jagamine selles, et üks partner andis munaraku ja teine kandis last. Sel moel on ilmale tulnud ühe saja beebi. Nüüd aga astus kliinik sammu edasi: viljastatud munarakk paigutatakse 18 tunniks ühe ema emakasse ja seejärel siiratakse see teisele emale. Embrüoalge paigutatakse esmalt miniatuursesse kapslisse või täpsemalt kateetrisse, mis kannab nimetust AneVivo. Kui kapsli sees olev inimalge on emaihus 18 tundi inkubeerunud, võtavad arstid ta välja, hindamaks viljastumise õnnestumist. Kui kõik on sujunud, areneb algul 16rakulisest kobarlootest laboris blastotsüst ehk lootepõieke - juba päris paljudest rakkudest koosnev kera. Selles staadiumis on embrüo valmis emaka limaskestale pesastuma. Siis siirdavadki arstid ta teise ema emakasse kasvama ning alguse saab rasedus. 

Mullu juunis tegid meditsiiniajalugu USAs Texase osariigis elavad Ashleigh ja Bliss Coulter, kelle poeg Stetson tuli ilmale tänu sarnasele viljakustehnikale. Blissilt võetud munarakud viljastati laboris doonori spermaga. Seejärel pandi embrüo veidi teistmoodi kapsli sees tema tuppe kasvama. Bliss tegutses omamoodi kuvöösina vaid viis päeva. Kuna ta ei soovinud ise rasedust lõpuni kanda, siirati embrüo Ashleigh' emakasse. „Ma olin laste saamisest väga huvitatud, aga Bliss natuke kahtles,“ rääkis Ashleigh Briti lehe Daily Mirror teatel. „Tahtsin last, kes oleks bioloogiliselt minu oma, aga ma ei tahtnud last kanda,“ seletas Bliss.