Mariss Jansons: „Taktikepp ja käed teevad seda, mis tuleb südamest.“

1996. aastal varises Mariss Jansons Oslos Puccini „Boheemi“ kontsertetendust juhatades kokku. Samamoodi oli 1984. aastal Manchesteris surnud tema dirigendist isa. Oslo arstidel õnnestus Jansons noorema elu päästa, kuid sel laupäeval väsis tema haige süda lõplikult. Läbi sai särav karjäär, mis oli toonud Läti dirigendipoja maailma kuulsaimate orkestrite ette. 

Vene meedia teatel suri 76aastane Jansons pühapäeva hilisõhtul oma Peterburi kodus – Rubinsteini tänavas asuvas kuulsas Tolstoi majas, mis kannab selle tellija ja esimese omaniku, kindralmajor krahv Mihhail Tolstoi nime. Maestrol oli seljataga pikk võitlus südamehaigusega. Pärast Oslo infarkti kosus Jansons Šveitsis, hiljem paigaldasid Pittsburghi kirurgid talle defibrillaatori, mis andis seiskunud südamele elektrilöögi. Nii kingiti Jansonsile aastakümneid juurde. Kuid tänavu suvel jättis dirigent AFP teatel halva tervise tõttu mitmeid kontserte ära.

1. detsembril pidanuks Jansons astuma maailmakuulsate Viini filharmoonikute ette, kellega teda sidus pikk koostöö. Lätlane kuulus sellesse elitaarsesse dirigentide klubisse, keda Viini orkester on kutsunud oma uusaastakontserti juhatama. Ta tegi seda lausa kolmel korral. Ent pühapäeval astus tema asemel poodiumile kiiruga leitud asendusdirigent Jakub Hruša. Kontsert pühendati kuulsa lätlase mälestusele.