Fakt on see, et praktiliselt mitte üheski riigis või osariigis pole tõeks saanud reguleerimisvastaste jutustatud kolemuinasjutud. Kõige kurbnaljakamad on muidugi jutud kanepi tulekust kuskilt kaugelt maalt Eestisse – on tagumine aeg pea liiva alt välja võtta ja tunnistada: kanep on juba ammu Eestis. Fakt on, et senine poliitika kanepi suhtes pole vilja kandnud ja põhineb suuresti poliitmuinasjuttudel.
Loomulikult tasub õppida parimatest kogemustest ja seetõttu võiks vaadata näiteks Kanada reguleerimismudelit, mille elluviimisele eelnes väga põhjalik uurimistöö. Kanadas on legaalselt saadaval nii meditsiiniline kui ka mittemeditsiiniline kanep. Esimene juba aastast 2001 (nüüdseks ka tervisekindlustuste poolt kompenseeritavana), teine sisuliselt alla aasta.
Sealgi pole märke, et asjad oleks kontrolli alt väljas. Lastele kanepi müümise eest või laste kaasamise eest mistahes moel kanepiga kauplemisse võib saada 14 aastat vanglat. Laksu all olles autoga sõitmine on karistatav samamoodi nagu alkoholijoobes sõitmine, samuti on karistatav mittelegaalne müük.
Kanadalased lähenevad asjale ettevaatlikult – erikauplusi on siiani väga vähe ja nende arv kasvab aeglaselt. Ja vaatamata sellele, et Kanada legaalse kanepi tootmine ja müük pole veel praegugi oma õiget hoogu sisse saanud, selgus suvel, et esimese viie legaliseerimisjärgse kuuga koguti juba üle 186 miljoni dollari kanepimakse. Taevas maa peale ei kukkunud ja küsimus pole enam selles, kas legaalne müük hakkab salakaupa asendama, vaid millal enamik salakaupa asendatud saab.
Isegi kui proovida mõista hirmu sõna „legaliseerimine“ ees, jääb arusaamatuks, miks siis pole meditsiiniline kanep ikka veel kättesaadav Eesti patsientidele, kes seda vajavad. Oopiumil põhinevad valuvaigistid on ju legaalselt ja retseptiga laialt kasutuses, kuigi need on sõltuvuse tekitamise võimelt ja sõltuvuse tugevuse määralt kanepist kordi ohtlikumad. Kui sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder teatas, et ravikanep olla juba kättesaadav ja et seda kättesaadavust on vaja vaid veidi parandada, siis läheb see pehmelt öeldes vastuollu kõigile teadaoleva ajuvähipatsiendi Eeva kogemusega. Kampaaniaga Aitame Eevat kogutakse raha selleks, et aidata Eeva saata ravile USAsse, kus on muu hulgas võimalik ka ravi meditsiinilise kanepiga.
Kas teile ei tundu, et Tõnis Mölder kui riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, komisjoni liikmed, sotsiaalminister, sotsiaalministeeriumi kõrgemad ametnikud ja kõik need pseudoeksperdid vastutavad olukorra eest, kus ravi meditsiinilise kanepiga pole Eestis sisuliselt võimalik? Tõnis Mölder, võta pikem samm!
Kommentaarid