Lepa räägib, et üritas ühel hetkel ka ise poliitikasse minna, nimelt oli ta Eesti Vasakparteis. "Oleks võinud [minna] ka, siis see partei poleks sel samal istungil pidulikult kärvanud." Ta üritas ka partei juhtumist üle võtta, kuid see ei õnnestunud.
Kui ta saaks Eesti poliitikas midagi muuta, siis ei laseks ta enam nii palju kritiseerida ja läheks rohkem diktatuuri poole. "Diktatuur ja türannia on kaks eri asja. Diktaator määrab suuna, kuhu me minema hakkame, mitte ei kiskle selle pärast, kas mingisugune minister andis allkirja kolmandal või neljandal kuupäeval. Ta on peaaegu mõrtsukas, sest keegi ei tea, millal ta allkirja andis! Niisugune kamarajura tuleb ära lõpetada," lajatab ta saates.
"Näeme praegu mingisuguste hullude karjeristide kismat, mille üht poolt kiidab peavoolumeedia taevani ja teist nimetab vaata et mõrtsukaks. Aga kes tööd teeb, kes riigis toimivaid mehhanisme käigus hoiab?" jätkab Lepa.
Ise ta enam aga poliitikasse ei pürgi. "Mul ei ole psühhopaatilist maniakaalsust tõusta võimule, ennast imetelda ning võib-olla õhtul ennast ja oma kõnesid üle kuulata. Ma jääksin paremal juhul taustajõuks, aitaksin kedagi, kel võib mu abi vaja olla. Aga kui pole vaja, siis ei ole vaja, siis on olud parasjagu niisugused."
Kommentaarid