Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestis reageeriti Talvesõja algusele (14)

Tõnis Erilaid, 2. detsember 2019, 00:04
Foto: Kaader videost
Kell 7.15 hommikul 1939. aastal helises telefon läbilõikavalt Soome peastaabi operatiivosakonna tühjades ruumides Korkeavuorenkatul. Telefonogrammi võtab piirilt vastu ainsana kohal olev korrapidaja, 24aastane reservlipnik Torsti Juhavaara: „Nõukogude Liidu armeeüksused tulid üle riigipiiri täna hommikul kell 7. Meie piilkonnad tõmbusid tagasi. Vaenlasega algasid ägedad lahingud.“

Eesti valitsus arutas olukorda samal õhtul. Koosolek kestis viis tundi. Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas päevikusse: „Moskva ütlevat, et ei tea midagi sündmustest Soomes. Meile Soome-Vene sõda hädaohtlik, kuna teeb ebakindlaks liikumise Balti merel, eriti kui Rootsi sekka lööb.“

Päev hiljem lisab ta: „Pesident märkis eile, et (eesti)sakslased on korjanud allkirjad ja esitanud Hitlerile palve võtta Eestimaa oma „kaitse“ alla...“.

Eesti saadik Rootsis Heinrich Laretei nõuab 1. detsembril välisministeeriumilt: „Tähtsaim küsimus praegusel momendil on aga meie neutraliteedi küsimus. Saatkond peaks informeeritud olema, mis sammusid on astutud meie neutraliteedi alalhoidmiseks ja kaitseks.“

Kaudselt tuli vastus alles 21. veebruaril 1940, kui välisministeerium kirjutas saatkondadele: „Soome küsimuses oleme pidanud hoidma kumbagi poole mitte hüvistamist, sest meie hoidume tarvitamast sõna „erapooletu“, kuna Soome-N. Liidu vahel pole juriidiliselt sõda.“   

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee