Inimesed

GALERII | Andres Dvinjaninov: „Igaühe elus jõuab varem või hiljem kätte see hetk, kui ilmub esimene hall juuksekarv.“ (4)

Aigi Viira, 1. detsember 2019, 16:02
''Vanuse viiskümmend varjundit'' esietendus.Foto: Mari Luud
Kui näiteja ja lavastaja Andres Dvinjaninov nägi oma sõbra Ilmari Saarelaineni monotükki, mis pajatas sellest, kuidas vananemine lõpuks meid kõiki tabab, hakkas see lavalugu talle hoobilt meeldima.

„Ilmari, kes on Tampere Töölisteatrist, mängib seda tükki juba üheksa aastat,“ lausus Dvinjaninov pärast lavastuse „Vanuse 50 varjundit“ Tartu Karlova teatris.

Lugu põhineb rootsi kirjaniku ja arsti Rickard Fuchsi menukil „Sa ei näe nii vana välja!“ („Du ser inte så gammal ut!“) ning on saanud juurde ohtralt Dvinjaninovi isiklikke mõtteid.

„Minu tekstis on Ilmari versiooniga kattuvust 50 protsendi ulatuses,“ lisab Dvinjaninov. „Olen seda teksti töödelnud.“ Tõsi, esimene versioon ulatus tal kahetunnise lavalooni, esietenduseks jäi pärast kärpimist alles poolteist tundi. Monokomöödia esietendus mängiti maha naeru rõkkavale täissaalile.

Kohati on see mõistagi naer läbi pisarate,sest kes ikka tahaks endale tunnistada, et vananemise eest pääsu ei ole ning „parim enne“ saab mööda nii ehk naa. Nii jutustabki Dvinjaninov eelarvamustevabalt ja teravmeelselt unustamisest, tervisest, abielust, plastilisest kirurgiast, pidutsemisest, treeninghüsteeriast ja söömisharjumustest. Jutlustab puhast ja valusat tõde, ei midagi võltsi.

„Igaühe elus jõuab varem või hiljem kätte see hetk, kui ilmub esimene hall juuksekarv,“ lisab näitleja.

„See võib tunduda tragöödiana, või siis hoopis inimliku komöödiana, kui hoolimata alatasa kadunud prillidest õnnestub mitte kaotada huumorimeelt. Tere tulemast ebapopulaarteaduslikku uuringuprogrammi ja silmiavavasse komöödiasse saamaks teada, kas su „parim enne“ on möödas.“ Selle teadmise, mil sind siliga „parim enne“ ära märgitakse, saab Karlova teatri saalist tõepooest kätte.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee