Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas jutlustaja naisi võrgutas ja maha löödi (3)

Üle Läänemaa kuulsal palvevennal ja lugupeetud seltskonnategelasel J. T.-l oli üks paha viga: ta oli suur naistekütt. Noolis enamasti abielunaisi. Usuvennad noomisid teda palvetunnis, aga J. T. ei võtnud õppust ja lõpetas kurvalt.

Juba 13. kord oli ta rehe all vallatlemas Paulinega, kui tolle mees neile peale sattus. J. T. jooksis ära. „Ta vägistas mu!“ kurtis naine abikaasale, kes suures vihahoos palvevenna asja klaarima nõudis ja ägeda sõnavahetuse ajal talle surmava hoobi andis.

1930. aasta hilissügisel hakkas Tallinna-Haapsalu rahukogu tapmislugu väljasõiduistungil arutama. „Protsess meelitas kokku hiiglasuure rahvahulga. Kõigi pettumus oli suur, kui otsustati asja arutada kinniste uste taga,“ kirjutas Lääne Elu.

Kohtus tuli muidugi välja, et Pauline oli pikka aega olnud vabatahtlikult J. T.-ga vahekorras ja too ei vägistanud teda. Kuid samas mõistsid kohtunikud, millist viha pidi vägistamissüüdistus tema mehes äratama ja olid karistust määrates üsna leebed. Süüdlane mõisteti vaid aastaks vangi. J. T. lese tsiviilnõudmine rahuldati vaid osaliselt. Matusekulu katteks mõisteti välja 100 krooni ja Pauline mees pidi otsuse järgi lesele 20 aastat järjest iga kuu kümme krooni toetust maksma. Tõsi, kohustus katkeks, kui lesk uuesti abielluma peaks. Tapja pidi ka J. T. kolmele lapsele maksma igaühele kümme krooni kuus kuni nende 20aastaseks saamiseni.