Tantsukoolides õpetatakse lapsi suuresti treenerite entusiasmi najal. Raha tuleb välja käia nii ruumide, elektri kui ka treeneri bussipileti eest. Kui trennides kostva muusika eest peaks veel eraldi maksma, siis tuleks nii mõnelgi väiksemal tantsukoolil oma uksed kinni panna.
Eesti esitajate liidu nõudmiste vastu astus küll suur tegija, JJ-Streeti tantsukool, kuid tegelikkuses seisti just väiksemate ja väetimate eest.
Küsimus ei ole ju selles, et tantsukoolid ei taha maksta esitajatele või tootjatele helikandjate eest või piletiga tantsuetenduste pealt. On mõistetav, et kui kellegi teost kasutades saadakse kasu, siis seda ka jagatakse. Kuhu jõuaksime aga välja, kui tasuta trenni eest peab muusika esitajale ja tootjale maksma? Hakkame raha küsima ka selle eest, kui inglise keele õpetaja laseb koolitunnis makilt jõululaulu?
Kui lähtuda loogikast, et tantsutunnis kõlava muusika eest peab raha maksma, siis peaks raha maksma ka juubilar Malle, kelle sünnipäevalauas autorite teoseid lauldakse ja muusika saatel tantsitakse. Kasu saavad ju mitte ainult peo korraldajad, vaid ka juubilar ise – kingitused on ju laual.
Ligi viis aastat kestnud raske ja kuluka battle'i poolfinaali võitsid tänavatantsijad, kuid arvatavasti seisab finaal tulevikus veel ees.
Kommentaarid