OLID AJAD: Režissöör Triin Ruumet pani ka oma 90ndatest rääkivale filmile, kust see peokaader pärit, nimeks „Päevad, mis ajasid segadusse“.Foto: Kinosaurus Film
Sirje Presnal 29. november 2019 00:01
90ndate alguse ööelus võimutses kantpeakultuur. „Baaritöötajatel oli adrenaliin kogu aeg laes, kõik kartsid maffiat,“ tõdeb diskor Tõnu Tislar (57). „Kui pärast pidu koju läksid, siis käed värisesid – sind oli noaga ähvardatud, laua all püstolit vastu kõhtu surutud. Samas – niisugust jootraha ei ole vist keegi kunagi saanud!“

90ndate alguse ööelus võimutses kantpeakultuur. „Baaritöötajatel oli adrenaliin kogu aeg laes, kõik kartsid maffiat,“ tõdeb diskor Tõnu Tislar (57). „Kui pärast pidu koju läksid, siis käed värisesid – sind oli noaga ähvardatud, laua all püstolit vastu kõhtu surutud. Samas – niisugust jootraha ei ole vist keegi kunagi saanud!“

Kenasti ja rahumeelselt saavutatud taasiseseisvumise järel saabusid aastad täis möllu, kaost ja vägivalda. Ning inimkaotusi. „Peokultuur oli 90ndate alguses ikka väga pöörane,“ tõdeb 35aastase DJ-kogemusega Tõnu Tislar, kes praegu keerutab plaate Amigos. Ta tegi kuni legendaarse Sossi klubi kinnipanekuni sealgi pidusid.

Keskmisel eestlasel oli rublaaja lõpul ja krooniaja algul raha napilt käes ning pidu tähendas sauna, viina Mehukattiga ja tantsukest kassettmakisahina saatel. Ööklubidesse-kõrtsidesse jõudis põhiliselt rahakam rahvas ning kuna suur papp liikus toona peaasjalikult kriminaalseid teid pidi, siis võibki öelda, et ööelu juhtis pätimaailm ning see mõjutas ka pidusid. „Kõigis kohtades alates Viru varieteest ja lõpetades Kannu pubiga käis pidu kantpeade järgi,“ meenutab Tislar. „Nemad olid maksujõulised ja kes maksab, see tellib muusika.“ 

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon