Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Vabadussõda algas heitlustega Narvas

Tund hiljem alustas pealetungi punaste jalavägi piki Jamburgist (praegu Kingissepp) tulevat kiviteed ja osalt raudteed pidi. Kuigi venelased olid ülekaalus, ei suutnud nad korduvate rünnakutega eestlasi ja neid abistavaid Saksa sõdureid tagasi lüüa. Samal ajal aga lähenes Narva kaitsjaile selja tagant piki Joala välja punaste 2. Viljandi kütipolk, muutes olukorra kriitiliseks. Sakslaste patarei täpse tule abil löödi aga ka nende rünnak keskpäevaks tagasi. Lahinguväljale jäi punaste kütipolgu juht Jaan Sihver.

Nii olid Vabadussõja esimesed lahingud tõrjutud. Osalt muidugi seetõttu, et nendeks oldi valmis: sakslased olid päev varem lahti murdnud venelastele rünnakukäsu andnud telefonogrammi.

Ootamatus oli aga punaste pooletuhandeline dessant Narva-Jõesuhu. Seal olnud Saksa üksus vastupanu ei osutanud ning veel samal päeval jõudsid punased Riigikülla välja. Narva otsustati maha jätta. Kell 15.20 lasid sakslased õhku Narva jõe sillad ja alustasid taandumist Jõhvi poole. Eesti 4. jalaväerügemendi osad võtsid end kaitsejoonele jõe läänekaldal, kuni said kella kuue ajal õhtul taganemiskäsu.

Järgmisel hommikul marssisid punased ainsagi pauguta linna.