Andres Dvinjaninov: „Mõtlesin, et kontrollin, kas mu „parim enne“ on möödas ja kas keegi üldse tahab minu Facebooki sõbraks saada.“

„Mul saab Facebookis kohe 200 sõpra täis,“ särab näitleja ja lavastaja Andres Dvinjaninov, kes otsustas möödunud nädalal, et tahab ka suhtlusportaali elust osa saada, kõiki kassipilte ja mõttevahetusi ise kogeda. Seni sai ta väga hästi ilma Facebookita läbi. Nüüd äkki tuli konto teha. „Mõtlesin, et kontrollin, kas mu „parim enne“ on möödas ja kas keegi üldse tahab minu Facebooki sõbraks saada ning kas keegi üldse märkab seda, et ma olen olemas.“

Sõpru koguneb Andresel järjest juurde. Mühinal. Elu on põnevaks muutunud. Ehk ka lõbusaks. „Olen korra öelnud et mina lähen Facebooki siis, kui sinna on läinud Fred Jüssi ja Arvo Pärt, sest siis saan aru, et seal on koos arukad inimesed,“ naerab Andres, kes ilmus suhtlusportaali teistest aastaid hiljem. „Need inimesed, kelle arvamust ma tahan kuulda. Aga ma ei jõudnud seda ära oodata.“

Andres lisab, et tegelikult pole tal lihtsalt Facebooki vaja olnud, sest ta on saanud kõik oma asjad ilma suhtlusportaalita aetud. Siiani. „Vanusega kaasnev huvitav varjund on näidanud mulle seda, et kõik inimesed ei ole enam eriti huvitatud minust,“ muheleb ta eneseirooniliselt. „Ise oleksin küll huvitatud, aga näe, lähen ütlen mitu korda: „Tere, neiu!“, aga miskipärast vaadatakse mujale! Siis sa pead hakkama lihtsalt iseendast rääkima, ongi nii!“