KATKEND RAAMATUST | Stig Rästa: uroloogi vastuvõtule soovides pakuti aega pooleteise aasta pärast (24)

Ajasin ükspäev uroloogi taga. Mitte joostes ega päriselt kuskil tänaval, vaid telefonitsi, sest mul on üks asi mõnda aega juba, noh nii ütleme pool aastat või isegi kaks võib-olla, ma ei teagi täpselt kui kaua.

Üldiselt olen ma viimasel ajal ka päris ära hellitatud. Ütlen ausalt, et kui mul vahel midagi väga vaja on, siis ma helistan ja alustan kõnet umbes nii. Khmm, khmm. “Tervist, minu nimi on Stig Rästa, kas ma saaksin palun dr Prokofjeviga rääkida?” Seejärel ootan mingit reaktsiooni, et noo jah, doktor on väga hõivatud, aga ma vaatan, kas ma saan teda äkki segada. Seejärel kuulen võidurõõmsalt läbi telefoni ukse avamist ja seda, kuidas õde telefoni kõrval poolsosinal räägib, et kas te saate toru võtta, patsient helistab ja et võtke ikka vastu.

Või siis teine variant on, et kuulen, kuidas õde Prokofjevi ukse avab ja ütleb, et keegi Tiit helistab. “Tiiit?” Las paneb aja kirja nagu teised. Mina veel hüüan, et “Ei, ei, ei, Stiiig, mitte Tiit. Minu ema ei paneks mulle nimeks Tiit, kuigi ma tean isegi kahte Tiitu. Üks elas meil maal ja oli Kuusalu valla parim kabetaja 153 ja teisega ma sattusin alati kokku õlleklaasi taga mõnes baaris, sest ta oli mu sõbra tuttav. Ja üldsegi, TiittagurpidionkaTiit,agaStigtagurpidionGits."

Vastus on, et esimese aja saan teile panna pooleteise aasta pärast. Mul kukub till küljest ära pooleteise aasta pärast äkki. Seega oli mul vaja saada aega uroloogi juurde. No ütleme nii, et vanus ka sealmaal, kus võiks juba kontrollis käia. Ma ühe korra käisin – oli päris rets kogemus –, seega võiks ühe korra veel käia ja siis sellega võiks asi korras olla selleks eluajaks.