Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas suitsupääsukesest sai meie rahvuslind (1)

Koos käia tuli kahel korral. Esiti pakuti kolm kandidaati: Kustas Põldmaa esitas suitsupääsukese, Kalev Pild soovitas meie pikka rannariba silmas pidades pigem mõnda merelindu ja – vist rohkem naljaks – Tiit Randla saaremaa männi-käbilinnu, kirjutab Eesti Loodus. Ajakirja hinnangul teadis siiski kõige paremini, millist lindu eesti inimesed kõige meelsamini eelistaksid Kustas Põldmaa, kes oli üle 40 aasta koolis õpetanud looduslugu ja maateadust. Samuti on suitsupääsuke märkimisväärsel kohal meie folklooris.

Edasistel vaidlustel polnudki mõtet ja nii valiti 26. novembri koosistumisel 1962. aastal üksmeelselt rahvuslinnuks suitsupääsuke. Meie valiku kiitis kähku heaks ka rahvusvaheline linnukaitsenõukogu, kes soovitas rahvuslinnu kujutist kasutada embleemidel ja trükistel. Mida ka tehti. Seda enam, et kunstnikud läksid mõttega õhinal kaasa.

 Natuke hiljem tuli küll välja, et ka austerlased soovisid rahvuslinnuks just suitsupääsukest, kuid taganesid siis ja valisid endale hõbehaiguri. 

Nõukogude ajal ei saadud loodusuurijate valikule riiklikku tunnustust anda. Suitsupääsuke koos rukkilillega sai Eesti ametlikuks rahvussümboliks alles 1988. aastal.