Tele

TELEVISIOONIPÄEV | „Lihtsalt Maria“ ehk 25 aastat Vene telekanalite kadumisest Eesti vabalevist (1)

Siim Avi, 21. november 2019 17:23
TeleviisorFoto: Robin Roots
Sel aastal meenutati kuidas 25 aastat tagasi lahkusid Eestist Vene väed, kuid ühte olulist ja Eestit mõjutanud sündmust ajaloos ei mainitud meedias mitte kuskil. Kiur Aarma ja Raimo Jõeranna dokumentaalis "Rodeo" näeme isamaaliste jõudude ERSP ja Isamaa tööd Vene vägede väljaviimisel.

Enne sõdurite lahkumist märtsis 1994 kadus Eesti vabalevis tollane Nõukogude Liidu Kesktelevisiooni järeltulija Ostankino ja ka Venemaa TV. Kadumisel arvestati ka enamuse rahva tahet, kes soovisid vaadata lõpuni seriaali "Lihtsalt Maria". Räägitakse Soome televisooni rollist kaheksakümnendatel (dokumentaalfilm "Disko ja Tuumasõda") või Saksa televsiooni rollist. Saksa keele tunnis oli õpitulemustest selgelt näha, kel oli võimalus näha RTLi pealt Stephan Raabi saateid.

Samal teemal

Vene televisoonist üheksakümnendate esimesest poolest ja nende kadumisest rääkimist välditakse. Kas tegu oli isamaaliste jõudude Laari valitsuse sirgeseljalise otsusega põletada idaga sillad ja integreeruda läände ka meediaruumis? Pigem oli tollal asi rahvusromantikast ja isamaalisusest kaugel, ning kõik keerles ümber Vene riigi puuduliku finantsvõimekuse, õigemini selle puudumise osas ülekandetasude maksmisel. Naljakas mõelda, et paljud eestlased olid mõneti Vene kanalite kadumise vastu, ning mis oli see takistus.

Väljavõte tollasest ajalehest POST (26. märts 1994): "Valitsuse pressiesindaja Ain Saarna ütles eile pressikonverentsil, et kuigi Venemaa telekanal Ostankino pidi oma võla Eesti Televisioonile oma saadete ülekandmise eest tasuma 25. märtsiks, pole Ostankino seda senini teinud. Saarna lisas, et kuivõrd telekanal Ostankino lõpetab Mehhiko seriaali "Lihtsalt Maria" näitamise 31. märtsil, on teede- ja sideminister Andi Meister kinnitanud, et kui Ostankino 28. märtsiks telesignaali maha ei võta, transleeritakse Eestis seriaali kuni selle lõppemiseni."

Saladus ei ole, et paljud minuealised, kelle vanematel puudus tollal Sati pann või kaabeltelevisioon, võtsid Vene telekanalite kadumist mõneti traagiliselt. Enam ei näinud tollal 10aastasena pühapäeviti Disney Multifilme ("Chip and Dales", "Pardilugusid" ("Duck tales") ja palju teisi põnevaid saateid, kasvõi "Loomade maailm", "Jack Costeau veealune maailm" või oma korteri trepikojas mahalastud Ostankino direktori Vladislav Listjevi juhitud "Polje Tšudes" ehk "Imede põld", mis kõnetas ka eestikeelset publikut. Asemele tuli Kanal 2.

Kui "Lihtsalt Mariat" talus lõpuni näidata, siis seriaali "Santa Barbara" viimast, 2000. osa oodata oli Eesti riigil tollal liig mis liig. Kanal 2 võttis teatepulga üle ning jätkas seriaali näitamist venekeelse dublaažiga. EVTV-st ja Reklaamitelevisoonist, mis jagasid sama kanali lainepikkust, sai evolutsiooni tulemusena 1996. aastal TV3.

Vahepeal on Eesti läinud SECAM süsteemilt üle PAL (1999) süsteemile, samuti on mindud digitelevisioonile ning pea enamusel on ligipääs Vene telekanalitele. Võib kahjuks nentida, et see televisioon, mis praegu ida poolt tuleb, erineb kardinaalselt sellest, mis oli 1994. aastal.

Mõelgem asjaolule, et kui 1994. aasta Venemaad ei vaevanuks hüperinflatsioon, ei laastanuks Sergei Marvrodi püramiidskeem "MMM" ning finantsasjad oleks korras ja võlad Eesti riigi ülekandetasude eest makstud. Milline oleks alternatiivajaloos Eesti eurointegratsioon või integratsioon NATOsse, kui rahvas soovis üheksakümnendatel näha kõrge vohava kuritegevuse ja vaesuse taustal meelelahutust, mida pakkus koos varjatud sõnumitega suurema eelarvega Vene televisioon kindlasti rohkem kui tollases Eestis kodukootud telesaated?

Urmas Ottki on öelnud, suurema austusega Eesti Televisiooni osas, et on suur vahe, kas esined ühemiljonilise auditooriumi või 250miljonilise auditooriumi ees.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee