Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas „Eesti Kristus“ sõimukirju saatis (1)

Tõnis Erilaid, 20. november 2019, 00:09
Foto: Mati Hiis
Endine Vene polkovnik Otto Spiegel sai Tallinnas kuulsaks, kui ta 1926. aasta lihavõttepühade ajal varahommikusel jumalateenistusel Oleviste kirikus üle võre hüppas ja altari ees põlvili langes. Õpetaja ruttas juurde ja palus hallis riides võõral lahkuda.

Too aga karjus vastu: „Armas rahvas! Kõik on vale, mida pastor teile on kõnelenud! Mina olen surnuist üles tõusnud Kristus ja tahan teile tõtt kuulutada!“

Kogudus oli segaduses. Õpetaja tõusis kantslisse ja teatas, et kindlasti on end Kristuseks kuulutanud mees nõdrameelne. Kirikuteener sai paar abilist ja viskas tundmatu tänavale, kes end seal lahti rabeles ja piki Laia tänavat minema jooksis. Politsei sai ta kätte. Siis selguski, et tegu oli Otto Spiegeliga, kelle vennad olid Varssavis jõukad kaupmehed, aga tema elas Tallinnas ääretus viletsuses.

Varsti tuli endise polkovnikuga järgmine jama. Tema naine elas Lääne-Euroopas ja pärast end Kristuseks kuulutamist tahtis mees tema juurde sõita. Novembris 1926. kirjutab Esmaspäev, et viisat talle ei antud. Seepeale võttis Otto Spiegel kätte ja kirjutas ääretult ropud sõimukirjad nii viisa andmisest keeldunud saatkonnale kui ka politseiülemale selles riigis, kuhu sõita tahtis. Eesti välisministeerium palus vabandust, kuis suutis.

Spiegelile tuli aga koju Punase Risti auto koos paari politseinikuga. Kui mees pettusega autosse saadi, viis tee seevaldisse.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee