Foto: TEET MALSROOS
Eesti
19. november 2019, 00:14

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas reisimees Eestit ja eestlasi kirjeldas (5)

Kahemastilise luubi nimi oli küll Fortuna, aga ometi sattus laev tormi ja jooksis 1635. aasta novembris Suursaare juures karile. Fortunal olnud Schleswig-Gottorpi hertsogi saatkonna liikmed siiski pääsesid ja jõudsid randa, Tallinna raehärrale Johann Müllerile kuulunud Kunda mõisa.

Adam Olearius (see on kirjanikunimi, tegelikult oli perenimi Ölschläger) sai võimaluse Tallinnas talve veeta ja tagasiteel Mülleri tütre naiseks kosida. Ühtlasi oma reisiraamatus eestlastest rääkida.

Talupojad olla veidrate ebausukommetega ja nõidumist tundev võlurirahvas, kus oskusi vanadelt noortele edasi antakse. Füüsise poolest on mehed proportsioonis ja naised seksuaalselt ligitõmbavad. Üldiselt on aga tegu harimatu rahvaga, kes sakslasi suurt ei salli, nendega rääkida ei taha ega kipu neile teed andma. Olearius puistab vahele pikantseid lugusid, millest mõni on selgelt laenuline – näiteks jutt karukoopas vangis olnud naisest. Ta esitleb kohalikke pulmakombeid ja räägib, kuidas mõisas talupoegi pekstakse. Kirjeldused on rohkelt illustreeritud.

Olearius väidab, et Tallinn on kaubitsemiseks justkui loodud ja Vene kaupade laoplatsi jaoks sobiv. Kiita saab siin pruulitud õlu, mis olevat hea ja kange. Maad linna ümber on viljakandvad, mistõttu Tallinnast rohkesti rukist ja otra välja veetakse. Võrreldes Saksamaaga olevat toit väga odav.