JÄRJEKORD VARJUPAIGA UKSE TAGA: metsast leitud väikestele koerakutsikatele pakutakse kodu igast suunast (21)

Varjupaiga administraator Jaanika Soodla sõnul pole tõenäoline, et need kutsikad ise matkarajale sattusid, keegi pidi nad sinna ikkagi viima. Praegu veel kutsikaid ei broneerita. „Enne vaatab veterinaar nad üle. nad paistavad olevat hea tervise juures. Usse ei ole ja väga kõhnad nad ka ei ole. Tundub, et nad ei olnud seal metsas väga kaua,“ sõnas Soodla.

Kutsikatele uue kodu pakkujaid on kordaes rohkem kui kutsikaid endid. Broneerimisoovidega on umbes varjupaiga meil ja Facebook, telefon on kõnedest punane ja järjekord ukse taga. „Kuskil 50 huvilist on kindlalt kui mitte rohkem. Osad tulevad juba enne varjupaiga avamist ukse taha. Kurb selle kõige juures on see, et vanemad koerad on jäänud täiesti tähelepanuta. Isegi ühe või kahe aastaseid koeri ei vaadata praegu. Seda ei ole võib-olla ilus öelda, aga mõned inimesed mõtlevad, et nad päästavad koera kui nad varjupaigast kutsika võtavad. Kui sa tahad looma päästa, siis võiksid vaadata ka neid vanemaid koeri, kellele on väiksem nõudlus. See on tõeline päästmine,“ sõnas ta.

Soodla märkis, et äsja leitud kutsikatelt on leitud linnukoera tunnuseid, mis muudab varjupaiga omanike valimisel tähelepanelikuks. Täita tuleb blankett, milles varjupaik uurib elutingimuste ning omaniku elurütmi ja varasema kogemuse kohta. „Kui tegemist on linnukoeraga, siis tuleb temaga kindlasti palju tegeleda, ta vajab väga palju liikumist. Lisaks on vaja arvesse võtta ka koera geene, linnukoer võib millegi huvitava haistmisel plehku pista. Samuti ei ole neil aluskarva, seega ei saa neid ketikoerana pidada. Meie kliimas ei saa neid kindlasti kogu aeg õues hoida,“ märkis Soodla.