Teater

Linnateatri etendust 47 korda vaadanud Pille-Riin Purje kirjutas sellest raamatu

„Pille-Riin Purje on istunud Linnateatri saalis „Karinit ja Indrekut“ vaadates kokku seitse ööpäeva.“ 

Jaanus Kulli, 14. november 2019 19:57
KAKS AURTORIT: Lavastaja Elmo Nüganen ning raamatu „Vesiroos ja Paas“ autor Pille-Riin Purje.Foto: Siim Vahur
Kolmapäeval Tallinna Linnateatris 150. etenduseni jõudnud Elmo Nüganeni lavastus „Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.“ polnud tähelepanuväärne ainult oma juubelihõngulise mängukorraga, vaid sellegi poolest, et etenduse lõppedes kutsus Nüganen lavale teatrivaatleja Pille-Riin Purje, et siis koos näitlejatega püstijalu aplodeerivale publikule kummarda.

Samal teemal

Oli ka põhjust. See oli Purjele 47. kord, kui ta 2006. aasta märtsis esietendunud nelja ja poole tunni pikkusele lavastusele ning Karin Vesiroosi ja Indrek Paasi armastusloole kaasa elas. Sellest on nüüd sündinud enam kui 400 leheküljeline ja rikkalikult illustreeritud raamat „Vesiroos ja Paas“. „Ma arvutasin, et Pille-Riin on istunud saalis „Karinit ja Indrekut“ vaadates seitse ööpäeva ehk terve nädala,“ märkis Nüganen.

Piduliku õhtupooliku sündmused said alguse juba pärastlõunal, kui teatri Panso saalis avati näitus „Tammsaare Noorsooteatris/Linnateatris“, kus saab tutvuda Tammsaare-aineliste lavastustega, mis on ligi 50 aasta jooksul teatris esietendunud. Pärast seda toimuski teatrisõprade klubis Pille-Riin Purje raamatu „Vesiroos ja Paas“ esitlus. Raamatus on kirjas Elmo Nüganeni sündmuslavastuse lugu, intervjuud näitlejate ja lavastajaga ning Pille-Riin Purje lavastuse üleskirjutus.

Purje ütles Õhtulehele, et nüüdseks juba 48 etendust pole talle rekord. „Vaatan esietendusest peale Eesti Draamateatris „Ivanovi“ ning seal olen jõudnud 58. etenduseni.“ Kas sellest lavastusest sünnib samuti raamat, ei oska Purje veel öelda.

Linnateatri lavastuse juurde tagasi tulles märkis ta, et tihedam vaatamine jäi viimase kolme aasta sisse. „Ega ma kohe aimanud, et lavastustest tehtud märkused ja tähelepanekud raamatuks vormuvad. Aastal 2016 või 2017, kui hakkasin järjepidevamalt teatris käima, hakkas aga tunduma, et ühel heal päeval peaks ma vaatamise võla teatrile tagasi maksma,“ naerab Purje. 

Auhindu pälvinud etendus

„Kui aga tõsiselt rääkida, siis küpses üha enam teadmine, et see lavastus väärib jäädvustamist ka kirjapildis. Esiteks on ta ajas hästi vastu pidanud: ühelt poolt andekas lavastus, teiselt poolt Tammsaare sõna ja mõttetäpsus, mis ei aegu, vaid kõlksub kogu aeg ajaga kaasa. Nii näiteks tekkis septembris 2019 kaabu ka Köögertali pähe. See oli Elmo poolt mullegi üllatus.“ 

Aga ennekõike on lavastus Purje sõnul kasvanud koos näitlejate meisterlikkusega. „Kõige tuntavamalt ehk Hele Kõrvel koos elu- ja lavakogemusega. Sest ma algul küll mõtlesin, et kas Hele pole Karini rolli jaoks liiga noor. Vaatamata sellele, et ta on algusest peale olnud väga hea. Ent sügavust on ta mängus kindlasti lisandunud. Sama saab öelda ka teiste osatäitmiste kohta, nii et kokkuvõttes läheb see lavastus aina paremaks.“    

„Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.“ pälvis esietenduse järel palju positiivset vastukaja, seda nii publikult kui ka teatrikriitikutelt. Lavastuse valisid 2005/2006 hooaega hinnanud teatrikriitikud ajakirja Teater. Muusika. Kino teatriankeedis parimaks lavastuseks. Ühtlasi oli lavastus edukas Eesti teatri aastaauhindadel: Elmo Nüganen pälvis parima lavastaja auhinna, Hele Kõrve parima naisnäitleja auhinna ning Evelin Võigemast parima naiskõrvalosatäitja auhinna.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee