Inimesed

„PUUDUTA MIND“ | Kuidas hoolitseda triljonite bakterite eest, kes meie organismis elavad? 

Anu Saagim, 16. november 2019 12:26
Tervislik elustiil ning positiivne eluhoiak hoiavad pikalt noorena. Foto: Oleg Magni; Pexels
Hea tervise säilitamiseks on oluline lisaks meie enda kehale hoolitseda ka triljonite bakterite eest, kes meie organismis elavad. Tõtt-öelda ületab meie kehas leiduvate bakterite hulk arvuliselt meie enda keharakke. See peaks tähendama, et bakterid on üsna olulised.

Võib kõlada üsna hirmutavalt, aga meie sees elab tõepoolest suur hulk teisi organisme. Õnneks on meil nendega sümbiootiline suhe. Me oleme koos kasvanud ja arenenud ja sõltume üksteisest. Head bakterid, mida tihti kutsutakse probiootikumideks või kasulikeks bakteriteks, vajavad kohta, kus elada, süüa ja paljuneda ning nemad omakorda toetavad meie tervist väga mitmel moel. Tegelikult me sõna otseses mõttes ei saagi ilma nendeta elada.

Meie sees elavad bakterid moodustavad kompleksseid kogumeid, mida me ikka veel täielikult ei mõista. On üha enam ilmne, et soolebakterite koostis organismis on väga individuaalne. Leidub sadu bakteritüvesid, sealhulgas Lactobacillus acidophilusLactobacillus rhamnosusLactobacillus plantarumBifidobacterium bifidum ja Bifidobacterium lactis.

Samal teemal

Kuidas taastada tervist probiootikumide abil?

Praegu on tervisevaldkonnas erakordselt põnev aeg. Viimasel ajal on hakatud mõistma, et rohke, rikkalik ja hästi tasakaalustatud komplekt sõbralikke baktereid ehk probiootikume aitab vältida või saada jagu allergiatest, igemeprobleemidest, reflukshaigusest, külmetusest ja gripist, soolepõletikust, väsimusest, kõrgest kolesteroolitasemest, sooleärritussündroomist, kõhukinnisusest, diabeedist, üleliigsest kehakaalust, psoriaasist, põskkoopapõletikust, Crohni tõvest ja teistest hädadest.

Martie Whittekini raamat „Tervise taastamine probiootikumide abil“ jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas selgitatakse, mis asi on inimese kehafloora ja kuidas see soolestikus tegutseb. Vaatluse all on ka see, millest bakterite kogukond koosneb. Erilist tähelepanu pööratakse halbade ja heade bakterite loodusliku tasakaalu teemale. Põhjalikult käsitletakse seda, kuidas bakterite kogukond võib kehva toidu, toksilise keskkonna või erinevate ravimite tõttu tasakaalust välja minna ja tervisele negatiivseid tagajärgi põhjustada.

Seejärel tuleb juttu võimalustest, kuidas tasakaal turvaliselt ja tõhusalt taastada. Tähtsat rolli mängivad siinjuures probiootikumid – head bakterid, mis on saadaval toidulisanditena. Teises osas kirjeldatakse levinumaid tervisehädasid, mis võivad bakterite tasakaalu häirumise tõttu tekkida. Iga terviseprobleemi juures vaadeldakse nii tavapäraseid ravimeetodeid kui ka seda, mil moel probiootikumidest abi võiks olla. Samuti leiab praktilist teavet ja nõuandeid, mis aitavad langetada enda tervise huvides kõige paremaid otsuseid.

Martie Whittekin on sertifitseeritud toitumisnõustaja ja populaarse raadiosaate juht. Ta on olnud USA-s juba üle 30 aasta meditsiini alternatiivsete suundade üks juhtfiguure. Riikliku täisväärtuslike toitude ühingu (NNFA) presidendina pidas ta edukaid läbirääkimisi, mille tulemusena võeti vastu toidulisandeid puudutavate tervise- ja haridusküsimuste seadus. Tema eelmist raamatut „Looduslikud alternatiivid maokaitsetablettidele“ on saatnud suur müügiedu.

Vananemine

Inimese kalendrivanus ei anna tema rakkude, kudede ja organite bioloogilisest vanusest sageli eriti head pilti- nende tegelik tervislik seisund võib olla tunduvalt parem või halvem, kui nii vanalt inimeselt võiks eeldada. Uuringud on näidanud, et kõrge vanuseni elavate inimeste mikrobioom on selgelt teistsugune, ning katsed loomadega on andnud väärt vihjeid selle kohta, kuidas probiootikumid vananemisprotsesse mõjutavad.

Näiteks krooniline põletik on üks peamisi enneaegse vananemise põhjusi ning probiootikumid ilmselt vähendavad põletikku. Probiootikumid aitavad üldiselt toota kaitsvaid antioksüdante ning uuringutes on leitud, et üks probiootiline tüvi suurendab peamise antioksüdandi taset olulisel määral. Probiootikumid suudavad nähtavasti vähendada ka nähtavaid vananemise tunnuseid, näiteks päikesest tingitud nahakahjustusi.

Isegi kui te ei tunne ühtegi inimest, kellel oleks astma, olete sellest haigusest tõenäoliselt astmaravimite telereklaamide vahendusel vähemalt kuulnud. Selle potentsiaalselt eluohtliku, hingamisteede ahenemist põhjustava haiguse esinemissagedus kasvab. Teadlased arvavad, et üks põhjus võib peituda selles, et kuna tänapäevase inimese immuunsüsteem ei puutu enam kokku nii paljude erinevate bakteritega kui varasematel aegadel, hakkab see keskkonnamõjudele liiga ägedalt reageerima.

Näiteks lapsed, kes mängivad õues, kasvavad üles talus või kellel on kodus koer, puutuvad kokku suurema arvu erinevate mikroorganismidega ning nende immuunsüsteem on seetõttu erinevate keskkonna mõjude suhtes vähem tundlikud. Tänu sellele esineb neil vähem allergilisi reaktsioone. Teadlased oletavad, et varases eas manustatud probiootikumidel võib olla samasugune kaitsev toime.

Infarkt

Tõsiasi, et probiootikumid vähendasid rottidel nii infarkti raskusastet kui ka pidurdasid südamepuudulikkuse süvenemist, ei pruugi lugejale just ülearu sügavat muljet avaldada. Tuleb aga silmas pidada, et inimestel on südamepuudulikkust väga raske ravida ning laborites kasutatakse inimeste haiguste mudeldamiseks sageli rotte. Haigetest igemetest vallanduvad vereringesse mitmesuguse bakteritoksiinid, mida on seostatud südamehaigustega.

Diabeet

Diabeedi levik on omandamas USAs lausa epideemia mõõtmed ning see on muutunud tõsiseks probleemiks isegi laste hulgas. Lisaks teist tüüpi diabeedi enda negatiivsetele mõjudele tõstab see haigus oluliselt südamehaiguste riski. Üha selgemaks saab, et veresuhkru taseme kriitilise tõusu vältimiseks tuleks vähendada tärklise- ja suhkrurikaste toitude ning magusate karastusjookide tarvitamist. Mitmed uuringud näitavad, et probiootikumid parandavad mitmeid veresuhkru näitajaid ning vähendavad diabeediohu vähendamise kaudu ka mitmete südameveresoonkonna riskitegurite teket.

Ülevaade senistest uuringutest viitab sellele, et probiootikumid aitavad veresuhkrut stabiliseerida mitme erineva mehhanismi kaudu, nagu põletiku vähendamine, soolte läbilaskvuse vähendamine (nn lekkiv sool). Mõned teadlased usuvad kindlalt, et probiootikumid vähendavad diabeediga kaasnevaid tüsistusi.

Mida saaksid inimesed ise ära teha?

Tegelikult on meil rohkem võimu, kui oleme harjunud arvama. Allpool on ära toodud mõned tegevused, millega tavainimesed saavad üheskoos suurt mõju avaldada.

Abi on sellestki, kui endale teadvustada, et antibiootikumid ei ravi viiruste ja pärmseente põhjustatud haigusi - nii ei teki kiusatust arstile antibiootikumi küsida. Ning kui arst retsepti pakub, tasub küsida, kas see on tõepoolest vajalik. Lisaks tasub teada, et patogeenide täielik hävitamine ei pruugi olla hea eesmärk. Miks mitte paharettide arv nulli viia? Tundub, et väike patogeenide populatsioon hoiab nähtavasti meie immuunsüsteemi vormis ja ei lase teistel tüvedel kontrollimatult paljuneda.

Käituge kasutamata jäänud ravimitega õigesti

Haiglatel, kliinikutel, apteekidel ja tarbijatel soovitatakse hoiduda ravimite WC-potist alla laskmisest. Mõned soovitavad segada kasutamata jäänud ravimid kasutatud kassiliivaga, et ravimite kuritarvitajatel ei tekiks tahtmist üritada neid välja kaevata, ent prügiga koos jõuavad ravimid lõpuks ikkagi prügilasse. Prügilast satuvad ravimid omakorda põhjavette, mida kasutatakse põllumajanduses ja joogiveena. Kohalike veevärkide filtrid ravimeid paraku kraaniveest ei eemalda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee