Foto: Tiina Kõrtsini
Eesti
12. november 2019, 00:04

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Nõmme alevist linnaks muutus

„Vabariigi valitsuse koosolekul otsustati siseministri ettepanekul Nõmme alevi linnaks muutmise ettepanek jaatavalt. Teatavasti oli Nõmme alevi linnaks muutmise küsimus juba kauemat aega päevakorral ilma, et see otsustamist oleks leidnud. Alevivalitsuse poolt pandi see küsimus koguni hiljuti hääletamisele, kuid 10 000 elanikust andsid ainult 580 inimest oma hääled ära mispärast ka häälte vahekordi kuigi tõsiselt võtta ei saadud. Nüüd on siseministri ettepanekul küsimus siiski otsustatud,“ kirjutab Päewaleht valitsuse koosolekust 12. novembril 1926. 

See oli siseminister Heinrich Laretei viimane ettepanek valitsusele. Samal koosolekul vabastati ta ametist ja saadeti Eesti saadikuks Moskvasse.

Mis Nõmme hääletamisse puutub, siis hääleõiguslikke inimesi oli toona 5500. Neist 333 olid linna poolt, 252 vastu – peamiselt majaomanikud, kes kartsid suurenevat maksukoormust. Oli ju teada, et linna õlule tuleb peale alghariduse tagamise ka hoolekanne ja tervishoid, mis kõik nõuavad raha, mida saab maksudest. Eriti kinnisvaramaksust,

Nõmme kosus aga kiiresti. Avati linnaapteeke, ehitati vanadekodu ja lastekodu, suurendati rinnalaste ja emade kodu. Enne teist maailmasõda oli Nõmmel juba 22 000 elanikku. Tegu oli suuruselt viienda linnaga riigis. Paraku leidis Eestisse tulnud nõukogude võim, et linn on liialt rahvuslik. Võttis kätte ja ühendas Nõmme Tallinnaga.