Sky Plusist lahkunud Toomas Puna: kui oled kogu aeg olnud ühe koha peal, tahad ellu mingit muutust (3)

Raadiosse tööle sattus Puna noore koolipoisina. „See oli Pärnu raadios. Seal hakati noortesaadet tegema ja need inimesed, kes mind kutsusid, olid Piret Tali ja Meido Pruudel. See oli mingi noortesaate projekt. Ma ei teagi, mis klassis ma käisin, vast kümnes või üheteistkümnes,“ meenutab Puna, et tema raadiokarjäär algas õige varakult.

Mis teda raadios võlus, ta öelda ei oskagi. „Mulle ongi see lihtsalt väga meeldinud,“ sõnab ta.

Nelja aasta taguses intervjuus tunnistas mees, et ei ole kordagi mõelnud, et jätaks raadio kus see ja teine. Vastupidi, raadios oli tema sõnul mingi maagia. Ometi on ta nüüd otsustanud programmidirektori kohalt lahkuda. „Pigem on küsimus selles, et kui oled olnud kogu aeg ühe ja sama koha peal, ühes organisatsioonis, siis tahad mingit muutust oma ellu. Mujal maailmas on see lihtsam. Kui Ameerikas elaksin, tuleks vahetada osariiki ja saakski jälle sama tööd teha, aga siin pole valikut. Kus sa ikka lähed,“ arutleb ta. „Ja võib-olla andiski tõuke see, et olen viimased poolteist kuni kaks aastat väga pingsalt jälginud ja uurinud seda, mis podcasti maailma toimub. See on ju ka raadioga väga sarnane. Loodan, et see maagia laieneb sellele valdkonnale ka, et sellega seal edasi tegeleda,“ sõnab Puna.

Sisuliselt plaanibki ta nüüd süvendatult podcaste teha, sest tegemist on tõusva meediavormiga. „Ideid selle koha pealt on hästi palju. Erinevate inimesega, erinevatel teemadel. Sisuliselt tahaks esimest korda jõuda sinnamaale, et see oleks atraktiivne ka reklaamiandjatele, mida ta siiamaani väga ei ole olnud,“ sõnab mees, lisades, et arvab, et variante mida teha on küll ja veel. „Tuleb lihtsalt asi käsile võtta ja see ongi plaan.“

„Ja noh, mind painas väga see, kui Eesti üks parimaid raadiohääli, Taavi Libe, Vikerraadioga lõpetas. Siis mõtlesin kohe endamisi, et kui ta nüüd kuskil raadioeetris ei naase, siis see on kuritegu. Ja nii see läkski. Üsna kiirelt leidsime ühise keele,“ tutvustab Puna oma uut projekti - Kõrvauss podcasti. Esimene saade on neil juba avalik ja sisuliselt kevadeni välja ilmub igal nädalal uus osa. Pajatatakse Eesti muusikast ja „Eesti laulu“ teemadel.

20 aastat raadiot teha on küllaltki pikk aeg, mille jooksul toimunud muutusid on Puna sõnul üksjagu. „Hästi palju tuleb tegeleda selliste asjadega mis otseselt ei olegi raadio, aga nendega on vaja tegeleda, et raadiot teha!“ sõnab mees. „Mitte keegi ei kujutaks tänapäeval ette raadiojaama ilma sotsiaalmeediata. Mäletan seda, kui see tekkis ja me olime Eestis ühed esimesed, kes päris eraldi inimese selleks võtsid. Täna on neid hulgim. Lisaks kõigele on vaja aeg ajalt toota pilti raadiost. See kõik on viinud selleni, et päris suur energia läheb raadiot tehes hoopis muudele asjadele, kui selle põhiprogrammi peale. Aga see ongi selline aeg, mis teha,“ toob ta mõned näited.

Ka hommikuse ärataja rollis olnud Puna seda aega tagasi ei tahaks. „Teades, mis see hommikune ärkamine kehaga teeb, siis on raske seda igatseda. Füüsilises mõttes, aga muidu on see väga äge. Aga selline niiditõmbamine on mulle alati huvi pakkunud. See on olnud minu jaoks huvitavamgi, tagaplaanil olemine.“

Just hommikuprogrammi muutmist selliseks, nagu see täna on, peab ta üheks oma tööalaseks suurimaks saavutuseks. „Ma olen olnud selle sünni juures, kus Sky Plusi hommik hakkas liikuma ja sisuliselt muutus Eesti kõige kuulatavamaks raadiosaateks,“ sõnab ta. „Mulle endale meeldis ka see, mis me Retro FMiga tegime. Pelgalt nime ja brändi vahetusest tekkis üks väga konkurentsivõimeline raadio,“ tunneb ta tagant järgi, et see oli kõva asi.

Tänaseks on maailm niivõrd arenenud ja tehniline pilt muutunud niivõrd kuulikindlaks, et väga midagi juhtuda ei saa. „Kõiki asju testitakse nii palju läbi, et mulle isegi ei löö ette, et siin oleks midagi juhtunud,“ üritab Puna meenutada mõnda eriti suurt apsu.

„On olnud selliseid aegu, kus öösiti on mingisugused crashid (krahh - ingl. k.) ja ma mäletan veel sedagi, kui olime oma vanades ruumides, siis see terve hoone oli seotud ühe alajaamaga, mis kogu aeg susse püsti viskas ja elekter läks ka pidevalt ära,“ meenutab Puna, et kuigi neil olid ka tagavara lahendused, oli kogu aeg pinge siiski õhus. „Selleks pidid kogu aeg valmis olema. Täna on ikkagi kõik asjad ära back upitud ja tehnika areng on teinud seda kõike palju lihtsamaks. Kui mõni mast vait jääb, siis antakse kohe tehnika inimestele teada ja märguanded tulevad automaatselt.