ARVAMUS | Oskar Lesment: kanepireform Eestis on möödapääsmatu (26)

Oskar, miks on selline algatus üldse ellu kutsutud? Miks sai kanepireformist rääkimisest sinu missioon?

Algatus on ellu kutsutud, kuna mina proovisin kanepit 14-aastaselt ja tean, et tänapäeval proovivad kanepit isegi nooremad. Võib öelda, et olukord on vahepeal hullemaks muutunud. Leian, et keelamise asemel on mõistlikum kontrollitud kvaliteediga kanep teha seaduslikult kättesaadavaks spetsiaalsetes kanepipoodides. Nagu näiteks Kanadas, kus kanepitööstus panustas StatsCani andmeil tänavu juuliks riigi SKP-sse 8,26 miljardit dollarit. Meil läheb kanepiraha aga organiseeritud kuritegevusele.

Kui vaadata objektiivset infot, siis narkosõda, sealhulgas ka kanepisõda, on läbi kukkunud. 58 aastat on kanepit keelatud ja tulemus on see, et täna me anname kriminaalidele 171,5 miljonit eurot aastas. Me kujtame ette, et järgmise mõne aasta jooksul tuleb iseenesest mingisugune murrang, kuigi me ise jätkame senist kanepi- ja karistuspoliitikat, mis pole kuskil 58 aasta jooksul soovitud tulemust toonud. Ei, keelamine ei toimi ja on maksumaksjale kulukas ̶ seda ma üritangi näidata.

Küsitlustele blogis (420estonia.ee) kanepi tarvitamise kohta on tänaseks vastanud ligi 4000 inimest. Kes on need kanepitarvitajad?

Täiesti harilikud inimesed. Kui vaadata nende tööprofiili ja ameteid, siis kõige rohkem on vastanute seas juhatuse liikmeid, ehitajaid, oskustöölisi, IT spetsialiste, klienditeenindajaid - mingit läbivat joont ei ole, esindatud on ametid riigiametnikest madruste ja lihunikeni. Hariduse poolelt on vastanud ka mitme kõrgharidusega inimesed, õppejõud isegi. Kui te istuks nende inimestega kõrvuti bussis või mõni neist peaks teile ettekannet koosolekul, te ei saaks arugi, et nad kanepit eelistavad.

Miks nad tarvitavad?

Vihkavad alkoholi. Kõige sagedasem vastus ongi see, et alkohol vahetati kanepi vastu välja. Kirjeldatakse, et tarvitati alkoholi ja see mõjus halvasti. Joobes olles muututi vastikuks, agressiivseks või satuti piinlikku olukorda, näiteks ärgati hommikul oma okse sees või oldi kaaslasele liialt ligitükkivad.

Pea kõik, kes alkoholi kanepi vastu välja vahetasid, väidavad, et ei joo enam üldse või teevad seda haruharva. Kanep mõjub alkoholist erinevalt ja ei ole nii laastav - seetõttu paljud kanepit eelistavadki.

Ütled, et ei propageeri kanepi suitsetamist, kuid veidi see sellena siiski kõlab. Mida sa siis tegelikult teed?

Ma kaardistan tänapäeva Eestis valitsevat olukorda. Meedias räägitakse üht, illustreeritakse kanepi tarvitamise teemat telepildis mingite süstalde ja süstivate narkomaanidega, ent mulle kirjutatakse, kuidas inimesed kanepi abil hoopis alkoholismist ja muudest sõltuvustest jagu saavad. Meil on suur lahknevus ajakirjanduses näidatu ja tegeliku elu vahel. Ma üritangi töötlemata vastuseid ja statistikat avaldades ühiskonna arusaamu kaasajastada.

Iga inimene võib minna mu veebilehele ja lugeda ankeedivastuseid täpselt sellisel kujul, nagu ma need sain ning teha nende põhjal omad järeldused Eesti kanepiolukorra kohta. Kanada SKP-le on viimaste uudiste järgi lisandunud miljardeid dollareid tänu kanepitööstusele.

Mida see peaks meile ütlema? Kui palju oled end ise Kanada kanepituruga kursis hoidnud? Kas me peaksime tõesti neilt õppust võtma?

Kindlasti! Me peaksime õppima kõikidest riikidest, kus on kanepiga seotud seadusandlust mõistlikumaks tehtud. Võiksime keskenduda sellele, et Kanada võttis esimese legaliseerimise aastaga 1,6 miljardit USA dollarit kriminaalidelt ära. Üks aasta ja 30% kanepi-hõlptulust läinud. Aastaga saavutati rohkem, kui keeld suutis 58 aasta jooksul teha.

Eks Kanada seadusandlus vajaks veel ühelt ja teiselt poolt kõpitsemist, aga nad jälgivad turgu ja parandavaki seadusandlust. Põhiasi, miks nad seda üldse seadustasid ja millele peaksime ka meie rõhku panema, on alaealiste kaitsmine ja kriminaalidelt hõlptulu äravõtmine. Eestis saavad kriminaalid kanepist 150 170 miljonit eurot aastas ilmselt juba kümmekond aastat.

Oled ise kolme lapse isa ja ütled, et teed seda reformi sellepärast, et sinu lapsed ei saaks alaealistena kätte illegaalset kanepit?

Jah. Mina proovisin kanepit 14-aastaselt, ma ei ole selle üle uhke, aga ma leian, et olukord meie ühiskonnas ei ole tänaseks muutunud. Ma tahan, et minu lastel oleks olemas objektiivne info, et neile räägitaks, mis on kanep, mis vanuses see on suhteliselt ohutu, mis ja miks võib juhtuda, kui nad seda alaealisena tarvitavad. Ma ei taha, et nad minu vigu kordaks.

Noored, kellega ma räägin, on üldjuhul proovinud kanepit varem, kui mina omal ajal, ning seda kinnitab ka küsimustike statistika. See ei ole kindlasti see trend, mille süvenemist sooviksin Eesti riigi kodaniku ja lapsevanemana. Meie kohustus on seista selle eest, et see olukord muutuks, kaitsta oma lapsi ja riigi tulevikku.

Täna sa enam ei karda, et sind selle eest nii-öelda oksa tõmmatakse, kui sa avalikult ütled, et legaliseerime kanepi, teeme kanepireformi?

Eks ikka kardan avalikult selle teemaga tegeleda, nagu kardavad kõik, kellel oleks kanepi kohta midagi mõistlikku öelda. Kindlasti proovitakse teemat naeruvääristada, aga ma olen sellega vast kuidagi leppinud. See on täiesti uskumatu, kui palju teemakohast, objektiivset ja head infot leidub.

Eesti uimastipoliitika juhindub nn valgest raamatust, mis sätestab, et meie
uimastipoliitika peab olema teaduspõhine. Samal ajal käsitletakse kanepit umbes nii, et kui keegi kanepit õhtul tarvitab, siis ta vältimatult ärkab hommikul, süstal veenis või jääb kuidagi muud moodi sandiks.

Need 4000 vastust annavad jõudu ja motivatsiooni, mis aitavad mul hirmust ja ärevusest üle olla. Vastanud on täiesti harilikud, terved, endaga hakkama saavad ja sündsad inimesed. Loodan neid innustada, et ka nemad avalikult arutelust osa võtaks. On olemas üle 5000 kanepiuuringu, mis räägivad kanepiga seotud erinevatest aspektidest. Igal inimesel on võimalik nende andmetega tutvuda ja teha omad järeldused.

Kanepi keelu rassistlikud ja subjektiivsed põhjused on samuti ammu teada. See info on kõik olemas, see info levib. Riigid aina muudavad oma kanepiseadusi, kuna 58 aastat tagasi seatud keeld on kontraproduktiivne. Kui mitte mina, siis teeb seda reformi keegi teine paari aasta pärast. Mina katsun reformi põhistada Eestist kogutud andmete ja objektiivse infoga, mitte loosungite ja propagandaga, aga kui mul see nii ei õnnestu, siis seadustab kanepi keegi teine, ilmselt loosungite ja propagandaga.

Mida sa arvad, mis 12. novembril riigikogu sotsiaalkomisjonis toimuma hakkab ja milline otsus sealt tuleb?

Kuigi nad on mulle ühe korra vastu tulnud ja nihutanud istungiaja hilisemaks, mille eest tänan neid siiralt, ei usu ma, et tänastes aruteludes suurt läbilööki toimuks. Mõnes mõttes on poliitikud oma valijate pantvangid - mitte keegi peale üksikisikute ei ole neilt muutusi nõudnud. Samas ma tahan uskuda, et riigimehelikkus ja aated, mille eest valitsejad seisavad, ärgitavad neid tegema otsuseid, mis võivad neile poliit-tehnoloogiliselt ebamugavad olla, ent riigile siiski hädavajalikud. Igal juhul edastan kogutud andmed neile heas usus ja täies ulatuses, ning loodan, et need aitavad uimastipoliitikat valge raamatu põhimõtetele vastavalt vormida.