Laps vajab ka pärast lahutust mõlemat vanemat. Lapsevanematel on seda mõistes võimalik omavahel ilma kohtu abita selgeks rääkida, kui tihti ning millal elab laps edaspidi isaga ning millal emaga. Foto: Ronalds Stikans/Panthermedia
Eesti uudised
7. november 2019, 17:05

Kuidas jagavad lahku läinud vanemad lastega suhtlemise korda, ilma neid katki tirimata? 

Ema: „Lahkumineku valu, viha ja pettumust ei tohi läbi laste välja elada. Nemad pole milleski süüdi!“

Üha sagedamini jõuavad avalikkuse ette lood lapsevanematest, kes pärast lahkuminekut kulutavad kohtuuksi, et kindlaks määrata suhtluskorda lastega. Eesti kohtud lahendavad aastas umbes 300 säärast vaidlust. Õhtulehes jagavad seekord oma kogemusi lapsevanemad, kes on suutnud lapsi puudutavad kokkulepped sõlmida kohtu abita. Kuidas saada asjad toimima iseend säästes ning eelkõige laste vajadusi arvestades? 

Üha sagedamini jõuavad avalikkuse ette lood lapsevanematest, kes pärast lahkuminekut kulutavad kohtuuksi, et kindlaks määrata suhtluskorda lastega. Eesti kohtud lahendavad aastas umbes 300 säärast vaidlust. Õhtulehes jagavad seekord oma kogemusi lapsevanemad, kes on suutnud lapsi puudutavad kokkulepped sõlmida kohtu abita. Kuidas saada asjad toimima iseend säästes ning eelkõige laste vajadusi arvestades? 

„Ei tohi lasta emotsioonidel end juhtida. Peab oskama iseenda ninaotsast kaugemale näha ning mõistma, et sooviga kätte maksta ei jõua kaugele,“ teab kahe lapse ema Annika. 

Annika ütleb, et kui abikaasa seitse aastat tagasi tuli tema juurde jutuga, et tahab lahutust, oligi tema üks esimesi mõtteid, kuidas minna edasi viisil, et lastele jääksid alles mõlemad vanemad. 

Edasi lugemiseks: