Foto: Martin Ahven
Eesti
7. november 2019, 00:08

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas inimesed läksid 7. novembril oma miitingule (2)

Vahetult enne oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistamist ilmusid Pärnus 1987. aastal lendlehed. Mõni kutsus demonstratsiooni asemel hoopis Alevi kalmistule miitingule (seal oli vanasti 1945. aastal purustatud Vabadussõja mälestussammas). Osa nõudis, et sel päeval löödaks maha venelasi ja võetaks maha punalippe.

Võimud olid väga ärevil, sest tont teab, mis ööpimedas juhtuda võib, kui rahvas kalmistult linna valgub. Igaks juhuks oli käsutatud kohale kaks autotäit sõdureid, kes passisid veidi eemal juba kaua enne seda, kui omaalgatuslik miiting kella 19.30 paiku algas. Tuli ehk pooltuhat inimest ja hiljem kahtlustati, et võib-olla olid pooled neist KGB mehed.

„Mis nüüd teha – kuus inimest viivad Vabadussõja ausamba aseme juurde pärja?“ päriti eetris ülemustelt. „Las viivad, ega seda keelata saa,“ kõlas vastuseks.

Miiting kaldus rohkem olmeasjade aruteluks ja lõppes kella 23 paiku. Kuigi sadakond inimest läks veel linna täitevkomitee juurde, et vastust saada tol ajal põletavatele küsimustele, nagu „miks sukkpükse ei ole saada“, siis kuulasid inimesed vastloodud muinsuskaitseliikumise hoiatust: tuleb oma asja ajada tasa ja targu ning võimudele ei tohi anda põhjust käteväänamseks või hullemakski.

Üks lendlehtede levitajaist tunnistas oma tegu alles kümmekond aastat hiljem. Ütles, et Võru rahvas on juba meelt avaldanud, miks pärnakad peavad vait olema.