Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas röövmõrtsukad taheti kaevandusse tööle saata (2)

Tõnis Erilaid, 6. november 2019, 00:15
Foto: MARIANNE LOORENTS
1934. aastal koostas ministritevaheline komisjon kava vangide töölesaatmiseks. Valitsus kiitis seda ja otsustas, et eeskätt tuleb vangide jõul maid kuivendada ja asunduskõlvuliseks teha 1500 hektaril Virumaal Peresaare-Oonurme soos. Seal leiab kaheks aastaks tööd 120 vangi. 

„Samuti võetakse kultiveerimisele 3000 hektarit Pööravere sood Pärnumaal, kus tööle pannakse 200 vangi kolmeks aastaks, ja Oidrema 2500 hektari suurune soo Lihula ümbruses Läänemaal, mis annab 140 vangile tööd kolmeks aastaks. Ka kavatsetakse vangide tööjõudu kasutada Tallinna ümbruse korraldamiseks ja ilustamiseks,“ kirjutab Maaleht 1934. aasta oktoobri lõpus, kuid lisab, et vangide hulgas on neidki, keda on kardetav välitööle saata: eeskätt eluaegsed sunnitöölised, röövmõrtsukad (neile rõhub ajaleheloo pealkiri), salajakuulajad jt. Nende jaoks tuleb leida haruldasi tööalasid.

„Sobivad on kaevandustööd, milledele võib rakendada ka pikemaajalisi poliitilisi vahialuseid. Osa kaevandusmaterjalide ümbertöötamine sünniks vangla õuel, kus põgenemise võimalused väiksemad. Kõige kohasemaks peetakse sunnitööliste saatmist Ülgaste (Maardu) wosworiidi tööstusse ja Wasalemma marmorikaevandusse. Eriti soodsaks peetakse Ülgaste kaevandust, kus töötamine sünnib maa all. Ka on mõlema tööstuse aktsiate enamus riigi käes ja riik võib need ettevõtted täiesti oma kätte võtta.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee