Psühholoog Laur Lumet: „Mida pikemalt on koos elatud, seda raskem on lahkuminek.“ (5)

„Pettumuse allikaks võib olla pikkade lahusolekute tõttu kogetav ebavõrdsus kohustuste jagamisel ning ka tähelepanu ja tunnustuse puudus. Usun, et paljudele on tuttav olukord, kui partner vaikib. See on esimene ohumärk andestamatusest ja sellega peab kohe tegelema,“ räägib psühholoog, kuidas osata märgata võimalikke suhtekarisid. „Aga kui partner väljendab enda rahulolematust agressiivselt, siis teadke, et see on parem kui vaikimine, sest ta ei varja enda pettumust ega suru seda alla. Seega on kohe kõik laual ja pärast on kergem edasi minna.“

Lumet toob hea näitena välja paari, kes arusaamatuse korral ei lähe õhtul enne magama, kui kõik on selgeks räägitud.

„Olukorras, kus teie kaasa on solvunud millegi peale, vajab ta kõige rohkem kuulamist ja mõistmist,“ lausub ta. „Pingete kuhilas on seda väga raske teha, sest kumbki osapool süüdistab enda pettumuse tekitamises teist ja kaitseb ennast. Olukord oleks tunduvalt lihtsam, kui kumbki pool teaks, et kõik meie tunded tulevad meie endi seest. Teine inimene on ainult päästik selle vallandamiseks. Veelgi parem oleks, kui partneritel jätkuks jõudu küsida kaaslase käest – milline oli sinu hea kavatsus, kui sa seda ütlesid või tegid,“ ütleb Lumet ja märgib, et kui vähemalt ühel osapoolel on jõudu pakkuda teisele mõistmist, on võimalus, et suhe jääb kestma.

„Veelgi raskem on olukord, kui kaaslasega juhtub midagi, mis on ainult temale tajutav,“ toob Lumet välja, et ka partneri lähedase pereliikme surm võib olla paarisuhtele proovikiviks. „Igaüks meist on enda vanematega energeetiliselt seotud ja nende lahkumise korral võib kogeda midagi ootamatut. Selle tulemusel võib partneril tekkida arusaamatus teise käitumise osas ja sealt omakorda tekkida väärtõlgendusi. Selline olukord vajab teadlikku käitumist ja erilist tähelepanu ning on mõlemale omamoodi katsumuseks – ma pean olema valmis kogema enda partnerit ka selles olukorras.“

Eakaaslaste ja sõprade lahkumise puhul aga võib psühholoogi sõnul tekkida sügavam kriis elu mõtte teemal.

„Tekivad küsimused – miks? Siin ei ole kellelgi selgeid vastuseid ja partnerite omavaheline suhe saab veelgi tugevamalt proovile pandud. Hea, kui kaotuse üle elanu saab sellises olukorras olla katkematult oma partneri embuses.“

Pikalt koos elanud paaride ühe lahkumineku põhjusena toob Lumet välja ka lahku kasvamise.

„Kui lapsed on juba suured ja mõlemad tegelevad asjadega, mis neid kindla sagedusega teineteisest eemale viivad, muutub nende elusid ühendav ühisosa üha väiksemaks. Selles mõttes ei ole lahkuminekus midagi halba, üksikisiku seisukohast vaadates võib sellel olla isegi ahelaist vabastav, energiaid ja loomingut liikuma panev mõju. Kui kooselu on tõeline piin ja kannatuste kõrb, on parem lahku minna,“ ütleb Lumet. Ta sõnab, et mida pikemalt on koos elatud, seda raskem lahkuminek on. „Pikalt koos elanud paar on energeetiliselt läbi põimunud ja tihti tundub lahkuminek, nagu kaotatakse osa endast või et süda on katki rebitud.“